Briti armeel ei ole praegu piisavalt sõdureid Venemaaga võitlemiseks, hoiatas sõjaväeekspert.

Royal United Services Institute (RUSI) endine peadirektor Michael Clarke ütles Daily Mailile, et armee peab olema parem värbamisel ja vähemalt „üle 100 000 piiri”.

Seda kardetakse, et kui sõda Venemaaga puhkeb, kutsutakse britid välja pärast seda, kui kindralstaabi ülem kindral Patrick Sanders ütles, et Ühendkuningriik peaks välja õpetama „kodanikuarmee” ja pakkus välja, et ainult reservide suurendamisest „ei piisa”.

Briti armee koosneb praegu umbes 74 000 sõdurist, 2006. aastal oli veel 102 000 sõdurit. Kindral Sanders ütles, et armee arvu suurendamine võimaliku konflikti ettevalmistamiseks peab olema „kogu riigi ettevõtmine”.

Kommentaare peeti hoiatuseks, et Briti mehed ja naised peaksid olema valmis relvajõududesse kutsumiseks, kui NATO läheb Venemaaga sõtta. Kuid Briti valitsus lükkas hiljem ettepaneku tagasi väites, et kohustuslikku ajateenistust ei plaanita sisse viia.

King’s College’i sõjauuringute külalisprofessor Clarke on kindral Sandersi kommentaare järginud, prognoosides, et Briti väed on sunnitud minema Euroopasse lähiaastatel, kui liigutakse „järjekordsesse külma sõtta”.

Ta selgitas: „Kui mitte sõdima, siis olema sõjaks valmis. Peame olema sõjaks valmis.”

„Me peame tugevdama [relva] jõude ja järgmise kahe kuni viie aasta jooksul on oodata sõjalisi kriise,” lisas ta.

Ta ütles: „Ajateenistus on vastuolus meie riigi kultuurilise DNA-ga. Oleme võimekuse kaotanud. Kaubateed – saame oma panuse anda. Kas me saame sellega ise hakkama? Absoluutselt mitte.”

„Meie sõjaväel on mõned parimad süsteemid, kuid me oleme libisenud palju allapoole läve. Me ei suuda tegelikult midagi,” sõnas ta.

„Meil pole piisavat arvu sõdureid. Me liigume tagasi ajastusse, kus me peame rohkem maksma,” märkis ta.„Oleme 50-aastase tasuta sõidu lõpus. Veel 1970ndatel aastatel kulutasime kaitsele sama palju kui tervisele.”

„Me peame oma rahvatulu proportsioonid ümber korraldama. Nad tellisid värbamise Capitalt, kes on 20 aastat teinud kehva tööd. Värbamine on olnud väga ebaefektiivne,” märkis ta.

Ta lisas: „Armee vajab 12 000 [inimest]. Külma sõja ajal oli neid 180 000.”

„Me liigume tagasi järjekordse külma sõja juurde. Ma arvan, et üle 150 000 annaks vajaliku võime,” märkis ta.

„Peab ületama 100 000 piiri. Värbamisel peab olema hoogu,” lisas ta, „meil on väga head kogemused ja inimesed on väga soojad ja usaldavad meie relvajõude. Me peame seda kasutama,” sõnas ta.

Varem kaitses valitsus Ühendkuningriigi kaitsekulutusi pärast seda, kui USA kõrge sõjaväelane kutsus Suurbritanniat üles oma relvajõudude suurust ümber hindama.

USA mereväe sekretär Carlos Del Toro ütles, et lääne demokraatiatel on üle maailma tekkivate ohtude tõttu „väga vajalik” jätkata kaitsesse investeerimist.

Mitmete ülevaadete kohaselt ütles Del Toro ajakirjanikele pärast kõnet RUSI-s Londonis: „Ma arvan, et Ühendkuningriigi jaoks on oluline ümber hinnata, kus nad praegu on, arvestades täna eksisteerivaid ohte.”

Väidetavalt olevat ta ka mõttekoja briifingul osalejatele öelnud, et Briti armees on toodud ohvreid.

Sellest järeldub Sir Patrick Sandersi väitel, et vägede 74 000-liikmelist hulka peab tugevdama vähemalt 45 000 reservväelase ja kodanikuga, kui riik on valmistub võimalikuks sõjaks NATO vägede ja Venemaa vahel.

Sir Patrick tõstis esile ka rahastamisprobleeme, öeldes, et ettevalmistused „Euroopa kõige surmavama armee” loomiseks on „takistatud” ja enam kui 80 protsenti armee 44 miljardi naela suurusest 10-aastasest kuluprogrammist on veel tegemata.

Del Toro sõnavõttudele vastates juhtis valitsus tähelepanu sellele, et Suurbritannia on oma sõjalise tugevuse tõttu Washingtoni „valitud partner” õhulöökide läbiviimisel Punasel merel huthide vastu.

USA ja Ühendkuningriik ühinesid sel nädalal teist korda, et sihtida mässulisi Jeemenis.

Iraani toetatud võitlejad, kes toetavad Gaza valitsejaid Hamasi sõjas Iisraeli vastu, on võtnud sihikule rahvusvahelise laevanduse, mis on nende sõnul vastuseks Lähis-Ida konfliktile.

Peaministri pressiesindaja ütles: „Ühendkuningriik on NATO suuruselt teine ​​kaitsekulutuste poolest ja suurim Euroopas. Merevägi, armee ja kuninglikud õhujõud mängivad aktiivset ülemaailmset rolli, tegutsedes igal ookeanil ja mandril.”

„Meie sõjaline tugevus on ka põhjus, miks me oleme USA valitud partner kaitseks Punasel merel toimunud huthi rünnakute vastu,” lisas ta.

„Me teeme seda kõike, olles samal ajal jätkuvalt Ukraina kaitse maailma juhtiv toetaja. Teatasime peaministri hiljutisel Kiievi-visiidil sõjalise rahastamise suurendamisest 2,5 miljardi naela võrra,” märkis ta.

Esmaspäevases Ühendkuningriigi ja USA ühiste õhurünnakute teises ​​voorus võtsid Briti õhujõudude RAF hävitajad sihtmärgiks paljud huthide asukohad.

Neli Typhoon FGR4, mida toetasid paar Voyageri tankimislennukit, kasutasid Paveway IV täppisjuhitavaid pomme, et tabada mitut sihtmärki kahes Sanaa lennuvälja läheduses asuval sõjaväeobjektil.

Merevägi on osalenud patrullimisel Punasel merel, kus reedel registreeriti täiendavaid raketirünnakuid, kusjuures USA mereväe kõrval töötas 45. tüüpi hävitaja HMS Diamond.

Kaitseminister Grant Shapps, kes on varem toetanud kaitsekulutuste tõusu 3 protsendini sisemajanduse koguproduktist – mis on majanduse suuruse näitaja –, ütles eelmisel nädalal, et need on praegu alla 2,5 protsendi.

Konservatiivide minister ütles eelmisel nädalal peetud suures kõnes, et maailm on „liikumas sõjajärgsest sõjaeelsesse ajastusse” ja kutsus Ühendkuningriiki üles tagama, et „kogu tema kaitseökosüsteem on valmis kaitsma oma kodumaad praeguses olukorras”.