Venemaa relvajõud „vabastasid” viis korda suurema ala kui Luhanski ja Donetski nn rahvavabariikides oli enne sõjalise erioperatsiooni algust, kokku 83 000 ruutmeetrit rahvaarvuga üle 5 miljoni inimese, ütles kaitseminister Sergei Šoigu täna kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumi ees esinedes.

Kaitseminister ütles, et kõik Vene relvajõududele käesolevaks, 2023. aastaks pandud ülesanded on täidetud. 2024. aastal jätkatakse sõjalist erioperatsiooni kuni ülesannete täieliku täitmiseni.

Erilist tähelepanu pööratakse Šoigu sõnul järelkasvule. Noorarmees on 1,5 miljonit last.

Venemaa relvajõud kasvavad 1,5 miljoni sõjaväelase peale. Praegu on rivis 1,1 miljonit sõjaväelast. Detsembris algas relvajõudude suurendamine 1,3 miljoni peale. Lahingukogemus on 650 000 sõjaväelasel. Lepinguliste sõjaväelaste arv kasvatatakse 745 000 peale.

Vastuseks Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga jätkub Leningradi ja Moskva sõjaväeringkondade formeerimine, sõnas ta.

Šoigu ütles, et alates sõjalise erioperatsiooni algusest on „Kiievi režiimile” relvade tarnimisest teatanud 54 riiki, kuid tegelikult varustavad seda relvadega vaid 15 riiki.

Šoigui ütles, et Aasovi mere akvatooriumist on saanud Venemaa sisemeri.

Ukraina on Šoigu sõnul saanud abi 203 miljardit dollarit, mis on 30 miljardit dollarit rohkem kui tema SKT, tegelikult on see pankrotistunud riik.

Vene Föderatsiooni uutesse piirkondadesse on Šoigu väitel naasnud peaaegu 3 miljonit Ukraina pagulast, kes polnud alates 2014. aastast oma sugulasi näinud.

Lääs andis Kiievile 5220 tanki, jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri, 28 lennukit, 87 helikopterit, 23 000 mehitamata õhusõidukit ja üle 1300 suurtükiväesüsteemi, märkis Šoigu.

Šoigu sõnul juhivad õhutõrjesüsteeme ja raketisüsteeme NATO sõjaväelased, kohal on tema sõnul ameeriklased, poolakad ja inglased.

Lisaks teostavad NATO ohvitserid Ukraina sõjaväelaste väljaõpet nii Ukrainas kui teistes riikides.

Šoigu väitel on Ukraina relvajõudude kaotused alates erioperatsiooni algusest ulatsid üle 383 000 hukkunu ja haavatu. Käesoleva, 2023. aasta vasturünaku kaotused on 159 000.

Kiiev kaotas tema väitel lisaks ka 14 000 tanki ja soomustatud lahingumasinat, 553 lennukit, 259 helikopterit, 8510 ühikut raketisüsteeme.

Vastupealetungi käigus kaotas Kiiev 121 lennukit, 23 helikopterit, 767 tanki, sealhulgas 37 Leopardi, 2348 eri klassi soomukit.

Šoigu sõnul luuakse Vene relvajõududele uusi relvi tavapärase 5-8 aasta asemel 4-7 kuuga, seda pole juhtunud pärast Suurt Isamaasõda.