Soome ja USA kahepoolne kaitsekoostöö leping (DCA) sisaldab 30 artiklit. Kokkuleppe alusel saavad USA relvajõud Soomes õiguse kasutada 15 erinevat sõjaväelist ala ning nad kohustuvad võtma meetmeid Soome kaitse tugevdamiseks.

Alad on Soome ja USA ühises kasutuses ning Soome riigi omanduses, kuid nende sees võivad olla ainult kummagi riigi sõduritele reserveeritud rajatised, vahendab Iltalehti.

Ameeriklased saavad baasidena kasutamiseks kõigi kaitseharude, st maa-, mere- ja õhujõudude sõjaväeobjektid.

Nimekiri on põhjalik ja sisaldab sõjalisi objekte Lapimaalt kuni lõunarannikuni. Ameeriklaste baasideks on ka Ida- ja Lääne-Soomes asuvad sõjaväeobjektid.

Lennuväebaasidest on nimekirjas näiteks Lapi lennuväebaas Rovaniemis ja Karjala lennuväebaas Siilinjärvis.

USA merevägi hakkab kasutama näiteks Upinniemi baasi Kirkkonummis. Ameerika maavägede kohalolek saab olema näiteks Niinisalo väeosas Kankaanpääl.

Eraldi on nimetatud USA relvajõudude kasutuses olevaid laoalasid.

DCA artiklites lepitakse kokku relvade hoidmises.

Ameerika vägedel on lubatud transportida, ladustada ja hoida kaitsevarustust ja vahendeid kokkulepitud aladel ja kokkulepitud ladudes. USA väed peavad Soome kaitseväelasi teavitama eelnevalt varutud materjali liigist ja kogusest.

Kaitsevarustuse artikli registreerimine võimaldab paigutada Soome näiteks Ameerika tanke ja hävitajaid.

Lisaks varustusele hoiavad ameeriklased Soomes oma vägede jaoks ka laskemoona ja rakette.

Tulevikus on Soomes alaliselt teatud hulk Ameerika sõdureid, sest ameeriklased valvavad ja hooldavad oma varustust ise.

Leping ei võta seisukohta Soome paigutatavate Ameerika vägede kvaliteedi ega kvantiteedi osas, kuid selles lepivad riikide kaitseasutused kokku edasistel läbirääkimistel.

On märkimisväärne, et Ameerika vägedel on valmis kaitseplaanid Soome kaitsmiseks juhuks, kui venelased Soomet ründavad.

Soome kaitsevägi ja USA relvajõud on need plaanid kooskõlastanud Soome riigi kaitseplaaniga.

Ameerika kaitseplaanid Soomele on osa NATO artikkel 5 kaitsest, kuid neid saab ellu viia ka kahepoolselt, st ilma teiste NATO riikide osaluseta.

Edaspidi on ameeriklastel määratud sõjaväeüksused, mis kaitseksid Soomet Venemaa rünnaku korral. Üksuste relvastust hoitakse juba Soomes.

Rahuajal sõidavad üksuste sõdurid Soome väljaõppele, kuid alaliselt nad Soomes ei asu.

Kui Venemaa rünnaku oht tõuseb, liiguvad Ameerika väed oma DCA lepingus määratletud baasaladele ja on valmis Soomet kaitsma.

NATO Euroopa vägede (SACEUR) ülem on Ameerika kindral. Tal on kahekordne roll ehk ta juhib reaalses sõjaolukorras Soomet kaitsvaid Ameerika sõdureid ka siis, kui NATO kui kaitseliit ei toimi.

Operatiivtegevuses võivad Ameerika väed sõdida ka Soome juhtimise all, kui see on ühises kaitseplaanis kokku lepitud.

Kaitseminister Antti Häkkänen rõhutas Iltalehtile, et Soome vajab oma kaitseks vastuheidutust. Seda tugevdab Ameerika vägede relvastuse eelnev varumine ja Ameerika sõdurite alaline kohalolek.

Soome ei ole kellegi vastu, aga me ehitame oma kaitset nii tugevaks, et see on vastuheidutus, märkis Häkkänen.

Stabiilsuspoliitika aega tagasi ei saa, sest Venemaa on alustanud Euroopas sõda.

Stabiilsuse ja stabiilsuspoliitika idee tuleb asendada vastuheidutusega, et keegi ei julgeks Soomet destabiliseerida. Seetõttu liitusime NATO-ga ja seepärast taotleme USA-lt kahepoolselt tugevat kaitsekoostöö lepingut, millega seotakse ka maailma suurim, kõige arenenum ja parem USA kaitseressurss mahus 700 miljardit eurot Soome kaitse arengu ja vajadusel territooriumi kindlustamisega, rõhutab Häkkänen.

Häkkänen allkirjastab DCA lepingu Washingtonis 18. detsembril.

Kaitseminister loodab, et Moskvas leping ära märgitakse.

Soomel on sellised liitlased, et siin on piisavalt vastujõudu, kui keegi üritab meid destabiliseerida või rünnata. Nii et me ei ole üksi, vaid meie liitlaseks on maailma tugevaim sõber. See on DCA sõnum, ütleb Häkkänen.

DCA leping kehtib 10 aastat pärast allkirjastamist. Pärast seda kehtib leping tähtajatult, kuid kummalgi lepingupoolel on õigus see üheaastase etteteatamisega lõpetada.

Kui mõnda asukohta baaside nimekirjas pole, ei tähenda see, et ameeriklased seal treenida ei saaks.

USA parlament Kongress saab kaitseministeeriumi Pentagoni kaudu rahastada näiteks Rovaniemisse või Rissalasse rajatavaid angaare, et oleks piisavalt ruumi Ameerika hävitajatele ja teistele lennukitele.

Edasistel läbirääkimistel võivad ameeriklased sama hästi nõuda, et Soome rahastaks ja ehitaks rajatisi, mida ameeriklased kasutama hakkavad.

Soome tuumarelvi ei ladustata, kuid konkreetset keeldu lepingus selle kohta ei ole.

Tuumarelvade ladustamist piirab Soomes kehtiv tuumaenergia seadus, mille muudatusi valmistab ette peaminister Petteri Orpo valitsus.

DCA leping avaldatakse soome ja inglise keeles ning mõlemad keeled on õiguslikult siduvad.

Soome parlament ei saa leppe teksti muuta, kuid parlament peab lepingu heaks kiitma.

Parlamendi väliskomisjon ja kaitsekomisjon on saanud eelnevalt informatsiooni lepingu sisu kohta, et pooled oleksid valmis seda vastu võtma.

USA kavandab Põhjamaade kaitset tervikuna.

Rootsi annab Ameerika vägedele õiguse kasutada kokku 17 sõjaväelist ala.

Ameeriklased hakkavad kasutama järgmisi Rootsi baase: Berga, Boden, Halmstad, Härnösand, Kiruna, Kristinehamn, Kvarn, Luleå, Ravlunda, Revingehed, Ronneby, Såtenäs, Uppsala, Vidsel, Visby, Älvdalen ja Östersund.

Väärib märkimist, et USA õhujõudude baasiks saavad kõik Rootsi õhujõudude põhibaasid.

Rootsil on kolm Gripeni lennuüksust, mis asuvad Ronnebys Lõuna-Rootsis, Såtenäsis Lääne-Rootsis ja Luleås Põhja-Rootsis.