Seoses Ukraina sõjaväelaste suure hukkumise ja ummikseisuga lahinguväljal on armee värbajad muutunud järjest agressiivsemaks ridade täiendamisel, mõnel juhul nabides mehi kinni tänavalt ja viies nad värbamiskeskustesse, kasutades hirmutamist ja isegi füüsilist jõudu.

Värbajad on advokaatide, aktivistide ja sunnitaktikaga kokku puutunud Ukraina meeste sõnul konfiskeerinud passe, viinud inimesi töölt ära ja vähemalt ühel juhul üritanud vaimupuudega inimest sõjaväkke saata. Üha sagedamini ilmub sotsiaalmeedias ja kohalikes uudistes videoid värbamiskeskuse sõduritest, kes inimesi autodesse lükkavad ja mehi vastu tahtmist kinni hoiavad, vahendab New York Times.

Karm taktika ei ole suunatud mitte ainult mobilisatsioonist kõrvalehoidjate vastu, vaid ka meestele, kes tavaliselt teenistusest vabastatakse – see on märk tõsistest probleemidest, millega Ukraina sõjavägi silmitsi seisab vägede taseme säilitamisel suurte kaotustega sõjas palju suurema vaenlase vastu.

Advokaadid ja aktivistid väidavad, et agressiivsed meetodid väljuvad värbajate volituste piirest ja on mõnel juhul ebaseaduslikud. Nad juhivad tähelepanu sellele, et erinevalt korrakaitsjatest ei ole värbajatel õigust tsiviilisikuid kinni pidada, rääkimata nende ajateenistusse sundimisest. Mehed, kes saavad teate mobilisatsiooni kohta, peaksid värbamisbüroodele aru andma.

Ebakonventsionaalne taktika on sel sügisel viinud mitme kohtuasjani, kuna mehed vaidlustavad nende väitel valed mobilisatsioonikutsed, ebaprofessionaalsed arstlikud komisjonid ja sundmobilisatsiooni; ainuüksi novembris tehti avalikult kättesaadavate andmete kohaselt 226 mobilisatsiooniga seotud kohtuotsust.

Asja teeb keerulisemaks asjaolu, et Ukraina on olnud sõjaseisukorras alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris; mõned advokaadid väidavad, et see on loonud aluse ajateenistuse seaduste subjektiivsele tõlgendamisele ja kuritarvitamisele.

„Sõjaväelased tunnevad oma karistamatust,” ütles advokaat Tetiana Feftšak, kes on Lääne-Ukrainas Tšernivtsi linna lähedal mehi ajateenistuses esindava avaliku organisatsiooni juht. Ta leiab, et mõned taktikad rikkusid Ukraina seadusi.

Olenemata kohtu otsustest tuletab üha agressiivsem värbamistaktika meelde, et sõjaline isikkoosseis on Ukraina kõige olulisem ja piiratum ressurss. See näitab ka ligi 22 kuud kestnud verise võitluse jõhkrat mõju kodanikele.

Pärast Venemaa sissetungi tormasid ukrainlased vabatahtlikena oma kodumaad kaitsma. Nüüd, tunnistab valitsus, üritavad paljud mehed sõda vältida.

Küsimusele sunniviisilise ajateenistusse värbamise süüdistuste kohta vastas Ukraina kaitseministeerium avalduses: „Mobilisatsiooni- ja demobiliseerimisprotsessidega seotud seadusandluse muudatused töötatakse praegu välja Ülemraadas,” viidates Ukraina parlamendile. Kui need vastu võetakse, öeldi avalduses, siis ministeerium „analüüsib kinnitatud norme”.

Kui Venemaa alustas oma täiemahulist sissetungi, keelas Kiievi valitsus 18–60-aastastel meestel riigist lahkumise ja alustas mitmeid vägede mobiliseerimise laineid. Ja mais hääletas Ukraina parlament mobilisatsiooni vanuse alandamise poolt 25. eluaastani.

Poeomanik Dmõtro Jefimenko (34) on parimas mobilisatsioonieas, kuid ta murdis selle aasta alguses parema käe ja arvas, et on teenistusest vabastatud. Siis juunis, kui ta suundus väikese läänelinna Võžnõtsja lähedale arsti vastuvõtule, peatas politsei ta kontrollpunktis.

„Ilma selgituste, dokumentide ja põhjusteta istus relvastatud mees mu autosse ja sundis mind sõjaväe värbamiskeskusesse sõitma,” ütles Jefimenko. Ta ütles, et mees ei esitanud isikut tõendavat dokumenti.
Jefimenko ütles, et talle tehti kiirkorras arstlik läbivaatus ja ta peeti kinni värbamiskeskuses. Tal õnnestus üleöö põgeneda ja sellest ajast alates on ta läbinud testid, et veenduda, et ta on endiselt meditsiiniliselt vabastatud.

Ametlikku arvestust sunniviisilise värbamise juhtumite kohta ei peeta, mistõttu täpseid arve on võimatu kontrollida. Juristid ja aktivistid ütlevad, et Ukrainas on tuhandeid näiteid, nagu Jefimenko oma, mis hõlmavad erineva raskusastmega sundi. New York Times rääkis selle artikli jaoks enam kui kahe tosina juristi, aktivisti, sõduri, ajateenija ja ajateenijate pereliikmega ning vaatas läbi ka tekstisõnumid ning sõjalised ja meditsiinilised dokumendid.

Tekstisõnumid, mis kurdavad hirmutava taktika üle, annavad aimu probleemi ulatusest.

„Mu abikaasa lahkus hommikul öövahetusest, värbamiskeskuse meeskond blokeeris tema tee ja ta viidi jõuga arstlikku komisjoni,” seisis ühes Kiievis töötavale advokaadile saadetud sõnumis, mida nägi New York Times. Teine sõnum kõlas: „Olukord on selline, et asutusse tulid kaitsevormis mehed, võtsid meestelt telefonid ja viisid värbamisbüroosse, sundides neid millelegi alla kirjutama.”

Sellised kogemused on „viimase kuue kuu jooksul tohutult sagenenud,” ütles advokaat Feftšak. Sõja alguses polnud tema sõnul vabatahtlikest võitlejatest puudust. Kuid viimastel kuudel on ta saanud mõnikord 30–40 kõnet päevas meeste sunniviisilise teenistusse viimise kohta. Teised juristid rääkisid samuti kaebuste arvu märgatavast kasvust.

Sunniviisilise ajateenistuse praktikat on näha mitmel pool, ütlevad aktivistid ja juristid: ebamäärased seadused; verised lahingud, sealhulgas suur ohvrite arv; ja korruptsioon.

Kuigi Ukraina jälgib oma ohvrite arvu tähelepanelikult, on USA ametnike hinnangul nende arv üle 150 000. Venemaa hukkunute arv on hinnanguliselt suurem, kuid elanike arv on ligikaudu kolm korda suurem kui Ukraina elanike arv.

Kui mõned usuvad, et ohvrite suur arv on osaliselt süüdi agressiivses mobilisatsiooni taktikas, siis teised viitavad teisele põhjusele: paljud ukraina mehed on kas põgenenud või andnud altkäemaksu mobilisatsioonist vabanemiseks, mistõttu väheneb nende hulk, keda on võimalik mobiliseerida.

Nende hulgas, kes alles jäävad, on paljud vaestest oludest.

„See on sõda vaeste inimeste pärast,” ütles üks Kiievis tegutsev advokaat, kes palus anonüümsust, et mitte sõjaväelasi avalikult kritiseerida.

Ukraina ametnikud väidavad, et nad võitlevad korruptsiooni vastu. President Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et valitsus kavatseb mobilisatsioonisüsteemi muuta, kuigi ta ei esitanud konkreetseid andmeid. Augustis vallandas Zelenski 24 piirkondlikku värbamisjuhti pärast seda, kui paljastusid teated lokkavatest altkäemaksuskeemidest.

Elanikud, juristid ja aktivistid aga ütlevad, et see pole probleemi lahendanud, sest piirkonnaülemate alluvuses olevad ametnikud on enamasti alles jäänud.

„Midagi pole muutunud – pigem vastupidi, sest neil on ülesanded saata teatud arv rindele ja nad püüavad kinni kõik, keda võimalik,” ütles Feftšak.

Sõja alguskuudel Võžnõtsja värbamiskeskuses töötanud sõjaväelane Andri Semaka ütles, et tema büroo tõi päevas sisse 15–20 potentsiaalset ajateenijat. Umbes neljandik neist andis tema sõnul altkäemaksu ülemusele, kes värbamiskeskuse eest vastutab, pakkudes umbes 1000 dollarit, et vältida värbamist. See hind on sellest ajast ainult tõusnud.

„See on enda välja ostmine surmast – keegi ei puuduta teid enam,” ütles Semaka, kes saadeti eelmise aasta juunis Bahmuti võitlema.

Tema sõnul võltsis üks lähedalasuva haigla arst arstliku komisjoni dokumente pärast värbamiskeskusest helistamist. Ülemus helistas arstile ja ütles: „Selle jaoks kirjutage, et ta ei sobi. Ja teise jaoks kirjutage, et ta on terve,” ütles ta.

Värbamiskeskuses telefonile vastanud korrapidaja ütles, et ülemus keeldus kommentaaridest ja saatis küsimused piirkonnakeskusele.

Valitsus teatas augustis, et on algatanud rohkem kui 100 juhtumit, mis on seotud korruptsiooniga värbamisel. Piirkonna elanikud on viimasel ajal öelnud, et see oli avalik teave, et mehed võivad end teenistusest välja osta.

Nagu enamik riike, lubab Ukraina inimestel teatud asjaoludel mobilisatsiooni vältida. Nende hulka kuuluvad puue või haigus ning hooldust vajavate pereliikmete olemasolu.

Need juhised ei aidanud üht advokaat Feftšaki klienti, 36-aastast Hrõhori Harasõmit, kes on vaimse puudega ja võtab depressiooniravimeid. Ta lubati sõjaväkke, ehkki piiratud tasemega, ja kutsuti seejärel mobilisatsioonile, näitavad väljaande New York Times nähtud sõjaväedokumendid.

Feftšak suutis mehe rindele saatmist takistada, astudes värbajatele vastu ja süüdistades neid seaduserikkumises. „Nad kutsusid sõjaväkke inimese, kellel oli lapsepõlvest ametlik vaimne puue,” ütles ta umbusklikult.

Lühiintervjuus väljaandele New York Times rääkis Harasõm põgusalt oma kogemusest. Kui Feftšak tuletas talle meelde, et ta väldiks sõjaväkke värbamist ja helistaks talle, kui midagi juhtub, hakkas ta nutma.

Mõnele kogukonnale, eriti neile, mida Vene väed kunagi ei okupeerinud, on sunniviisilise ajateenistuse taktika jätnud sügava jälje.

Eelmisel talvel sõjaväeteenistusse võetud Serhi Bolhov hukkus juulis lahingutegevuses Ukraina lõunaosas ja maeti hiljuti Tšernivtsist paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Ošõhlibõsse, umbes 2000 elanikuga külla. Tema surm tekitas kohapeal külmavärinad, suurendades elanikes hirmu, et nad võetakse kinni tänavalt ja siis hukkuvad lahingus.

32-aastane Bolhov oli püüdnud vältida lähedalasuva Kitsmani ohvitsere, kes korraldavad värbamist Ošõhlibõs, ja oli tööl, kui ta minema viidi, ütles tema naine Ivanna Bevtsek. „Nad hoidsid teda piika aega kinni, kuni õhtuni,” ütles naine. Värbamisohvitserid „ei tahtnud teda üldse lahti lasta,” ütles ta.

Ošõhlibõs hakati Kitsmanist tulnud värbajaid nimetama „inimeste röövijateks”, ütlesid kohalikud elanikud. Nüüd kaebavad mõne uuema taktika üle, mille kohta nad ütlevad, et Kitsmani keskus on omaks võtnud: meeste passide konfiskeerimine pärast nende tänavalt kinni nabimist, tagades, et nad peavad tagasi pöörduma, et oma mobilisatsioonipaberid allkirjastada.

Üks 58-aastane Kitsmanis elav taksojuht, kes keeldus kättemaksu kartuses oma nime avaldamast ütles, et värbajad võtsid tema passi ja tagastasid selle paar päeva hiljem pärast seda, kui ta arstlikule läbivaatusele ilmus. „Siin on seadusetus,” ütles ta vihaselt.

Teised elanikud jutustasid sarnaseid juhtumeid ja Tšernivtsi advokaat, kes soovis kättemaksu vältimiseks jääda anonüümseks, ütles, et on tegelenud mitme juhtumiga, mis puudutasid seda taktikat kasutavaid värbajaid.

Kitsmani värbamiskeskuse teenistuses olev ohvitser leitnant Andrii Bolhovitš eitas neid väiteid. „See on esimene kord, kui ma sellest kuulen,” ütles ta. „Siin ei võta keegi passe ära.”

Siin video sõduri värbamisest Ukrainas. Mees rääkis enne kinni nabimist, et tal on kolm last ja ühel neist on vähk. Ukraina võimude info kohaselt võeti kinni mobiliseeritu, kes oli avalikus kohas alkoholijoobes.