Suurbritannia relvavarud on nii tühjad, et eelmisel aastal kaalusid Briti sõjaväelased Ukrainale annetamiseks muuseumidest raketiheitjate hankimist.

Idee aga lükati tagasi.

USA väljaanne Wall Street Journal selgitas välja, milliseid ettevalmistusi peaksid Euroopa riigid sõjaks tegema, kui see peaks puhkema.

Selgus, et paljudes riikides on korduvate eelarvekärbete tagajärjel relvavarud ammendunud ja varustus halvenenud.

Näiteks Taanis pole raskekahurväge, allveelaevu ega õhutõrjesüsteeme.

Saksa armeel jätkuks laskemoona kaheks päevaks.

Prantsusmaal on alla 90 raskekahuri. See vastab relvade arvule, mille Venemaa Ukrainas iga kuu kaotab.

Wall Street Journal kirjutab, et alates 1990ndatest aastatest on Euroopa riikide valitsused vähendanud riigikaitse rahastamist, kuna toetusid USA ja sõjalise liidu NATO kindlale sõjalisele toetusele.

USA kandis eelmisel, 2022. aastal ligi 70 protsenti NATO kaitsekulutustest.

Viimasel ajal on USA muutunud üha isoleeritumaks, sest on saanud teadlikuks Euroopa kohal hõljuvast Venemaa ohust.

Välispoliitika instituudi juhtivteadur Charly Salonius-Pasternak hindas tänase esmaspäeva, 11. detsembri hommikul Yle hommikusaates, et kui USA poliitiline juhtkond peaks vähendama huvi Euroopa vastu samal ajal, kui Venemaa president Vladimir Putin peab agressioonisõda Ukrainas poliitiliselt edukaks, võib Venemaa proovida NATO-t sõjalise operatsiooniga lõhkuda.

Asjatundja ärgitas soomlasi valmistuma hullemaks variandiks ehk isegi sõjaliseks konfliktiks juba 2025. aastal.

Wall Street Journal rõhutab, et Venemaa ei kujuta praegu Euroopale otsest sõjalist ohtu.

Läänes arvatakse, et Venemaa tähelepanu on praegu Ukraina lahingutel.

Kui aga Venemaa võidab Ukraina sõja, võib ta kaotustest toibuda 3–4 aasta jooksul.

Venemaa president Putin on aastaid rääkinud Venemaast kui suurriigist.

Asjatundjate hinnangul näeb Venemaa oma impeeriumi osana lisaks Ukrainale ka Ida-Euroopa piirkondi ja Balti riike.