Ukraina parlament Verhovna Rada hakkab kiirkorras arutama uut mobilisatsiooni seadust.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles nädal tagasi, et riigi armee on taotlenud 450 000-500 000 kutsealuse mobiliseerimist. Neid ei saadeta kohe rindele, vaid õpetatakse välja reservi jaoks.
Zelenski on olnud ettevaatlik mobilisatsiooni laiendamisel ja rõhutas selle teema tundlikkust ka praegu.
Valitsus esitas eelnõu ülemraadale eilse esimese jõulupüha, 25. detsembri õhtul.
Rada veebisaidil jõudis see olla vaid mõne minuti, kuid Ukraina telekanali Hromadske toimetus jõudis selle alla laadida.
Eelnõu järgi võiks teenistusse määrata 25-aastased kutsealused, seni on vanusepiirang olnud 27.
Lisaks värbamisbüroodele hakkaksid mobiliseerimisega tegelema tsiviilasutused nagu teenuskeskused ja tööbürood. Kohalikud omavalitsused vastutaksid kutseealiste registreerimise eest.
Uudsena saab värbamiskutse kutsealuse kätte toimetada e-posti teel või kutsealuse elektroonilises teenuses. Seni sai kutse tuua koju, töökohale või anda kätte avalikus kohas.
Seaduselnõu eesmärk on tõhustada riigisiseselt evakueeritute mobiliseerimist.
Seni on olnud võimalik värbamine vaid elukohajärgses omavalitsuses, kuid uue seaduse järgi peaksid evakueeritud end nädala jooksul registreerima uue elukoha järgses värbamiskeskuses.
Uue seaduse järgi saab teenistusse kutsuda kuriteos süüdi mõistetud.
Värbamine ei puuduta väljaspool Ukrainat elavaid inimesi, kuid nende õigust konsulaarteenustele piiratakse, välja arvatud juhul, kui nad on kutsealusena registreeritud.
Kutse saaja on kohustatud registreeruma piirkondlikus värbamiskeskuses. Sellest vabastab vaid mõjuv põhjus, näiteks haigus või lähedase surm.
Edasilükkamise võivad saada rohkem kui kolme alaealise lapse vanemad, üksikvanemad, invaliidid või nende pereliikmed ning alaealiste laste hooldajad, kelle abikaasa teenib kaitseväes. Samuti on sõjaväeteenistusest vabastatud rasedad ja alla kolmeaastast last hooldavad emad.
Nagu varemgi, saavad vabastuse ka üliõpilased, juhtivate õppeasutuste ja ülikoolide õppejõud ning riigiteenistujad.
Eelnõus on piits neile, kes sõjaväge väldivad.
Kõrvalehoidjad kantakse arestimise registrisse. Neil kaob õigus teha tehinguid kinnisvaraga ja kasutada vara, võtta laenu või saada riigitoetusi, samuti ei saa nad hankida juhiluba ega juhtida sõidukit.
Ukrainas on paljud sõdurid rindel olnud ligi kaks aastat, sest uute üksuste komplekteerimine ja väljaõpe on olnud aeglane.
Seaduseelnõu järgi saaksid sõdurid pärast kuuekuulist rindel viibimist puhata vähemalt kaks kuud.
Need, kes Venemaal vangistati, saaksid pärast vabanemist minna kolmekuulisele rehabilitatsioonipuhkusele.
Kutsealused võivad sõjaseisukorra ajal relvajõududest lahkuda alles pärast kolmeaastast teenistust. Kutsealused on 18–60-aastased mehed ja naised.
Uue seadusega peaksid kõik 18–25-aastased mehed ja naised läbima kohustusliku sõjalise väljaõppe, mis kestab maksimaalselt kolm kuud.
Eelnõud arutatakse komisjonides ja selle üle toimub kaks hääletust. Kui seadus on heaks kiidetud, hakkab see kehtima ühe kuu pärast.
President Zelenski parteil Rahva Teener on Radas seaduse heakskiitmiseks piisav häälteenamus.
Väljaande Ukrainska Pravda andmetel on Rahva Teenri saadikutel keelatud pooleliolevat seaduseelnõud kommenteerida. Ka relvajõudude juhtkond pole asja veel kommenteerinud.
Läinud suvel vallandas Zelenski kõik värbamiskeskuste juhid kahtlustatuna korruptsioonis. Kaitseväe juhataja Valeri Zalužnõi kritiseeris toimunud vallandamisi. Tema sõnul kaotasid kutsekomisjonid professionaalid, kes suutsid mobilisatsiooni kõige paremini ellu viia.
