Üks Ukraina rindesõdur, kes võitleb arvulises vähemuses ja vähema hulga relvastusega, on andnud kainestava ülevaate Ukraina võitlusest hoidmaks kinni oma tugipunktist tohutu Dnipro jõe idakaldal.

Kuus kuud tagasi alustatud vastupealetungi raames on sinna jõudnud mitusada Ukraina sõdurit. Vene halastamatu tule all viibis sõdur mitu nädalat Venemaa poolt okupeeritud jõekaldal, kui Ukraina püüdis luua sillapead Krõnki küla ümber. Sõduriga rääkinud BBC ei nimeta tema nime tema isiku kaitsmiseks.

Tema sõnumirakenduse kaudu saadetud teave räägib vees õhku lastud sõjaväepaatidest, kogenematutest abivägedest ja hüljatuse tundest mahajäetuna Ukraina sõjaväeülemate poolt.

See tõstab esile kasvavaid pingeid, kui Ukraina jahvatav kaitsesõda Venemaa sissetungi vastu läheneb teise aasta lõpule.

Ukraina sõjaväelased ütlesid BBC-le, et nad ei kommenteeri julgeolekukaalutlustel olukorda selles piirkonnas.

Siin on Ukraina sõduri tsitaadid:

„Kogu jõeületuskoht on pideva tule all. Olen näinud, kuidas paadid, mille pardal olid minu kamraadid, lihtsalt pärast tabamuse saamist vette kadusid, kadusid igaveseks Dnipro jõkke.”

„Peame kõike kaasas kandma – generaatoreid, kütust ja toitu. Sillapead rajades on vaja palju kõike, aga varusid sellesse piirkonda ei planeeritud.”

„Arvasime, et pärast kohalejõudmist vaenlane põgeneb ja siis saame rahulikult kõik vajaliku transportida, aga nii see ei läinud.”

„Kui jõudsime [ida-] kaldale, ootas vaenlane meid ees. Venelased, kes meil õnnestus kätte saada ütlesid, et nende väed said meie dessandi kohta vihje, nii et kui me sinna jõudsime, teadsid nad täpselt, kust meid leida. Nad saatsid meie vastu kõike – suurtükitule, granaadid ja leegiheitesüsteemid. Arvasin, et ma ei pääse kunagi välja.”

Ometi on paarsada merejalaväelast suutnud end seal kindlustada, osaliselt on aidanud kaasa Ukraina suurtükituli Dnipro kõrgemalt läänekaldalt.

Jõgi eraldab Hersoni oblasti lõunaosas Venemaa okupeeritud ja Ukraina kontrolli all olevad osad.

President Volodõmõr Zelenski on meelsasti sellest rünnakust rääkinud, nimetades seda millegi suurema alguseks.

Ukraina kindralstaap teatas pühapäeval oma igapäevases uudises, et Ukraina väed säilitavad oma positsioone Dnipro idakaldal ja tekitavad „tulekahju vaenlase tagalas”.

Ukraina sõduri aus ülestunnistus paljastab aga lõhed Ukraina valitsuse ja selle kindralite vahel sõjaolukorra osas.

Ukraina vägede ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi ütles novembris ajakirjale Economist, et „nagu esimene maailmasõda, oleme me jõudnud tehnoloogia tasemele, mis viib meid ummikseisu”.

President Zelenski kantselei noomis kindralit kiiresti tema kommentaaride pärast, eitades lahinguväljal ummikseisu.

Tsitaadid sõdurilt:

„Iga päev, mil olime metsas saime kaela tuld. Olime lõksus – teed ja rajad on kõik miine täis. Venelased ei suuda kõike kontrollida ja me kasutame seda. Aga nende droonid sumisevad pidevalt õhus, valmis löögiks niipea, kui nad näevad liikumist.”

„Tarned olid kõige nõrgem lüli. Venelased jälgisid meie varustusliine, mistõttu läks raskemaks – joogiveest oli tõsine puudus, hoolimata meie tarnetest paadi ja drooniga.”

„Oma varustuse eest maksime ise – ostsime ise generaatorid, akupangad ja soojad riided. Nüüd tulevad külmad, asi läheb ainult hullemaks – tegelik olukord vaikitakse maha, nii et keegi ei muuda midagi.”

„Keegi ei tea eesmärke. Paljud usuvad, et väejuhatus lihtsalt hülgas meid. Poisid usuvad, et meie kohalolekul oli rohkem poliitiline kui sõjaline tähendus. Aga me lihtsalt tegime oma tööd ega saanud strateegiast aru.”

Pole kahtlust, et see koht on sundinud mõningaid Vene vägesid rindejoone muudest osadest ära tooma, näiteks nende tugevalt kaitstud positsioonidelt Zaporižja oblastis, kus Kiiev lootis varem läbimurret.

Venekeelne BBC rääkis hiljuti mõnede Vene sõjaväelastega, kes kaitsevad selles piirkonnas jõekallast. Nad ütlesid, et nende sõdurite sinna viimine oli „enesetapp”, öeldes, et nad kaotasid lahingutes palju mehi ja et nad ei saa ukrainlasi oma tugipunktist välja tõrjuda.

Ukraina sõjavägi teatas samal ajal, et soovib võtta sihikule Venemaa varustusliinid ja sundida neid jõest piisavalt tagasi, et kaitsta tsiviilelanikke mürskude eest.

See tähendab, et nii Vene kui Ukraina sõdurid saavad kaela palju tuld.

Ukraina sõduri tsitaadid:

„Enamasti olid meie kaotused vigade tulemus – keegi ei roninud piisavalt kiiresti sellesse kaevikusse, teine ​​mees peitis end halvasti. Kui keegi jääb kaitseta, võetakse ta kohe igalt poolt sihikule.”

„Aga tänu meie arstidele, kui saame vigastatud sõduri meedikute kätte toimetada, siis ta päästetakse. Nad on titaanid, jumalad. Aga me ei saa langenute säilmeid kätte. See on lihtsalt liiga ohtlik.”

„Samas toovad meie droonid ja raketid vaenlasele palju kaotusi. Kunagi võtsime sõjavange, aga kuhu nad panna, kui meil pole võimalust isegi oma vigastatud kaaslastega jõge ületada?”

Nagu iga teinegi rindejoone osa, on ka see operatsioon muutunud kurnamislahinguks. Samal ajal kui Venemaa täidab oma ridu mobiliseeritute ja armu saanud vangidega, on Ukrainal raskusi võitlejate leidmisega.

BBC hiljutine uuring leidis, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukrainast põgenenud ligi 20 000 meest, et vältida mobilisatsiooni.

Sõduri tsitaadid:

„Siia pidi saadetama mitu brigaadi, mitte üksikud võitlejad – meil lihtsalt ei jätku mehi.”

„Meie seas on palju noori mehi. Me vajame võitlejaid, aga treenitud võitlejaid, mitte neid rohelisi, kes meil praegu on. On poisse, kes olid õppusel veetnud vaid kolm nädalat ja jõudsid vaid paar korda tulistada.”

„See on täielik õudusunenägu. Aasta tagasi poleks ma seda öelnud, aga nüüd, vabandust, on mul kõrini.”

„Kõik, kes tahtsid vabatahtlikult sõtta minna, tulid juba ammu – praegu on liiga raske inimesi rahaga ahvatleda. Nüüd saame neid, kellel ei õnnestunud mobilisatsioonist pääseda. Naerad selle üle, aga mõned meie merejalaväelased ei oska isegi ujuda.”

Krõnki küla on muudetud rusudeks.

Neid stseene, kui Hersoni linn ja Harkivi oblasti piirkonnad aasta tagasi vabastati, pole suudetud enam korrata.

Selle asemel on Ukraina võitnud väikseid laastatud ja mahajäetud maatükke.

See muudab president Zelenski jaoks raskemaks müüa Lääne pikaajalise toetuse ideed.

Kõigest hoolimata jätkub anonüümse Ukraina sõduri võitlus.

Siin veel sõduri tsitaadid:

„Pääsesin pärast miinist põrutuse saamist välja, kuid üks mu kolleegidest ei pääsenud – temast oli järel vaid kiiver.”

„Mul on tunne, nagu oleksin põrgust põgenenud, aga tüübid, kes meid eelmine kord asendasid, sattusid veelgi rohkem põrgusse kui meie.”

„Aga järgmine rotatsioon on tulemas. Minu aeg uuesti jõge ületada on varsti käes.”