Võitlustahe on väga madal, ütles Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtš, kes viibib praegu USA-s ütles sotsiaalmeedias avaldatud intervjuus, et Sumõ oblastis suudeti täita vaid 8 protsenti mobilisatsiooniplaanist. Kogu riigis soovib sõdida alla poole inimestest.

Arestovõtši sõnul öeldi Ukraina sõjaväe seisukoht välja relvajõudude juhi Valeri Zalužnõi artikis väljaandes Economist, kui ta ütles, et sõjaväelased on oma töö teinud. Kui on soov välja pääseda strateegilisest ummikust, kuhu poliitikud on meid viinud, siis las Lääne poliitikud teevad vajalikud otsused ja võtavad positsiooni kõige muu suhtes.

Küsimus on Arestovõtši sõnul selles, mis saab järgmisel, 2024. aastal. Tema sõnul hoidub Ukrainas armees arvele võtmisest kõrvale 4,5 miljonit meest. See on ligi pool meestest. Osa neist on välismaal, osa Ukrainas.

Arestovõtši sõnul on kõrvalehoidjaid kohati kuni 70 protsenti.

Arestovõtši sõnul on olukord Ukrainas praegu väga keeruline, sest üldine arusaam on selline, et Lääs eesotsas Briti peaministri Boris Johnsoniga tõmbas Ukraina suurde sõtta, aga lubatud relvastust ei antud. Seetõttu tuntakse Ukrainas end petetuna.

Kui oleks sõlmitud rahuläbirääkimiste kokkulepe, oleks 300 000 meest elus ja riik poleks hävitatud ega mineeritud. Lisaks olid venelased läbirääkimistel nõus arutama Krimmi küsimust.

Arestovõtš ütles, et Venemaa oli läbirääkimistel nõus selliste kompromissidega, millega ta enam ilmselt kunagi ei nõustuks.

Arestovõtši sõnul on endine USA vägede juht Euroopas, erukindral Ben Hodges välja öelnud, et Ukrainale ei antud seda, mida oleks läinud vaja suure sõja jaoks.

Arestovõtš ütles, et tema ei tea, miks tehti sellised otsused nagu tehti. Sellest on tema sõnul teadlik president ja tema lähiring.