Soome venekeelne Yle külastas Valkeakoskis asuvat Kotokunta vastuvõtukeskust, mille kohta on esitatud kaebus.

Hommik. Kell on kaheksa. Korteri ainus tualettruum on reserveeritud. Lapsed peavad häda ämbrisse tegema ja täiskasvanud jooksevad keldrisse, kus on veel üks tualettruum. Väikeses köögis valitseb kaos, sest kõik üritavad enne lahkumist hommikust süüa – lapsed lasteaeda ja kooli, täiskasvanud integratsioonikursustele.

38-aastane matemaatikaõpetaja Julia Šmatko ja tema 13-aastane tütar on aasta aega jaganud kahe teise perega neljatoalist korterit.

Oleme Kotokuntas miljon korda rääkinud, et meie jaoks on probleemiks samale ajale planeeritud hommikused tegevused. Nad vastavad: mis siis, kui te nendele asjadele ei mõtle, mida arvate Valkeakoskist? ütleb Šmatko.

Kotokunta on üksus, mis haldab Valkeakoskis asuvat vastuvõtukeskust.

Kuidas aga ignoreerida kaootilist igapäevaelu, sest see ei anna võimalust areneda, keelt õppida ega üldiselt millelegi muule mõelda, küsib Šmatko.

79-ruutmeetrises korteris elavad peale Šmatko ja tema tütre Viktoria veel tema esimeses klassis käiv poeg ning Oksana ja Ihor ning nende kaks last: kokku kaheksa inimest.

Nii võib elada nädala, kuu, aga mitte aasta, ohkab Viktoria.

Asja tundlikust iseloomust tingituna esineb osa intervjueerituid loos oma eesnimega või anonüümselt.

Elanikud kurdavad ka pideva niiskuse üle vannitoas. See ei jõua suure kasutajate arvu tõttu kuivada. Probleemiga on kursis ka korteriühistu Sassinmäki, kes üürib kortereid vastuvõtukeskust pidavale Kotokuntale.

Eriti suvel küsiti palju, miks ventilatsioon ei tööta. No ei, kui seal elab kaheksa inimest ja kõik käivad üksteise järel duši all. Korterid pole selleks mõeldud, ütleb korteriühistu Sassinmäki tegevjuht Eija-Leena Nieminen.

Üks probleem on veel see, et korteris elavad inimesed vahetuvad kogu aeg. Julia Šmatko sõnul suudavad inimesed just harjuda üksteise ja ühise igapäevaeluga, kui samas mõni kolib ära või viiakse mujale.

Inimesed ei talu siinset elu. Ihor ja Oksana on selles ruumis aasta jooksul juba kuuendad, ütleb Šmatko.

Viktoria räägib, et palus Kotokuntal enda ja ta poja teise korterisse kolida, kuid sai eitava vastuse.

Ilma igasuguse põhjenduseta öeldi lihtsalt: me otsustasime nii, ohkab Viktoria.

Valkeakoski vastuvõtukeskuse juhataja Henna Heikkilä tõdeb, et suuremates korterites on palju rahvast. Tema sõnul kuulatakse endiselt kõigi elanike arvamusi.

Kahju, kui keegi tunneb, et on ainult eitavad vastused. Kuulame palju kliente ja püüame alati võimalusel üleviimisi teha. Meil on aga Soome migratsiooniameti täpsed ja ranged juhised selle kohta, kellel on lubatud koos elada, kinnitab Heikkilä.

„Minul isiklikult on kogemus, et valdaval enamusel meie klientidest läheb hästi ja nad on saadud teenuse eest väga tänulikud,” lisab Heikkilä.

Meeleheitel ukrainlased esitasid lõpuks migratsiooniametile Migri kaebuse. Venekeelne Yle Novosti on dokumendi sisuga tutvunud. Migri vastuvõtuüksuse juht Elina Nurmi kinnitab, et amet viib kaebuse põhjal läbi kontrolli ja on palunud Valkeakoski vastuvõtukeskuselt olukorra kohta aruannet.

Maja, mis praegu on sõjapõgenike kodu, otsustati 2021. aastal lammutada. Remonti ja hooldust ei jõutud teha. Majaomanik korteriühistu Sassinmäki ei suutnud aga lammutamiseks vajalikku raha kokku saada. Aasta tagasi hakkas Kotokunta maja vastu huvi tundma.

Ühistu teatel rendib Kotokunta kogu maja peale ühe trepikoja, mis haiseb kopituse järele.

С-trepikojas on varem keldris niiskusprobleeme olnud ja sealt tuleva haisu tõttu ei soovinud Kotokunta seda üürida, ütleb korteriühistu Sassinmäki tegevjuht Eija-Leena Nieminen.

Välisseina krohv on kohati lahti tulnud ning ohtlik koht maja nurgas piirati aiaga. Lisaks on majas keelatud kõikide rõdude kasutamine. Sellest räägivad ustele teibitud sildid. Kitsastes ruumides on pesukuivatuskohta raske leida ning paljud viivad oma pesu keelust hoolimata rõdule. Elanike ja üürileandja sõnul on keldris asuv kuivatusruum sageli täis.

Rõdule saab ukse kaudu kuivatusresti panna, aga seista seal ei saa. See on turvalisuse asi. Me ei taha, et keegi viga saaks, ütleb Nieminen.

Järgmises trepikojas elab Sergei Kolõvanov. Tema koos abikaasa Elena ja nende 10-aastase tütrega põgenesid Vene okupatsiooni eest Soome. Perel oli Harkivi piirkonnas suur eramu.

Jätsin kõik maha: maja, auto, maamaja… Pakkisin kaasa, mis suutsin: paar purki sealiha, ja ongi kõik, meenutab Kolõvanov.

Valkeakoskis eraldab kolmeliikmelist perekonda ülejäänud korterist must dušikardin.

Meil ​​on ainult väike kummut. Pole kappe, riidenagi, pole midagi, kuhu asju panna. Kotokuntas öeldi meile, et see pole nende probleem, tuba on kolmekohaline ja kõik on korras, ütleb Kolõvanov.

„Üldiselt tuleb vastuvõtukeskusesse majutades tagada klientide privaatsuse ja intiimsuse kaitse, samuti enesemääramisõigus. Elutubades peab olema voodi kõigile toas viibivatele klientidele ja oma kapp riiete hoidmiseks,” ütlevad Migri juhised vastuvõtukeskustele.

Korteriühistu Sassinmäki tegevjuht kinnitab, et osadel korteritel on uksed puudu ja Soome vabatahtlikud on need ehitanud.

Kohalikud elanikud on toonud ka kööginõusid ja külmkappe.

Kolmele perele pakkus Kotokunta ühte väikest potti ja panni, igaühel olid tassid ja taldrikud juba olemas, räägib Julia Šmatko.

Ukrainlaste sõnul tuletab Kotokunta neile pidevalt meelde, et ärge seadke end sisse ja koguge palju asju, sest ümberpaigutamisotsus võidakse teha lühikese etteteatamisega.

Mõned probleemid on seotud kultuuriliste erinevustega. Erinevate keelte ja usurühmade liikmed peavad jagama sama korterit.

Nad ei söö sealiha, me lõikame liha lauale. Siis nad selle laua taga süüa ei saa, kirjeldab Sergei Kolõvanov olukorda.

Mu toakaaslane hakkab igal õhtul palvetama ja laotab vaiba meie voodite vahele. Ka mina ärkan üles, ütleb Irõna, kes elab ühes toas teise üksi tulnud naisega.

Sarnaseid kogemusi on ka teistel elanikel.

Vastaskorteris on mehed Lähis-Idast. Me kardame neid. Nad on väga valjud ja kuulavad muusikat hiliste õhtutundideni, ütleb Viktoria.

Pidime koos elama grusiinidega, kes käitusid agressiivselt. Põgenesime sõja eest ja sattusime põrgusse, räägib eakas paar.

Paljud väidavad, et naaseksid Ukrainasse, kui see oleks võimalik. Suurem osa neist on aga pärit piirkondadest, mida Venemaa pealetung kõige rängemalt laastab: osade kodud jäid okupandi teele ette, osa uhuti üleujutusega pärast Kahhovka tammi plahvatust minema.

Elu siin on sama, mis okupatsiooni ajal, kuigi meid ei pommitata, nendib pensionil naine pisarsilmil.

„Korteris viibivate klientide arv peab võimaldama klientidel funktsionaalselt ja sujuvalt kasutada korteris asuvat tualetti, dušši ja pesupesemisvõimalust,” seisab Migri juhendis vastuvõtukeskustele.

Migri juhistes ei ole ühe vannitoaga korteris elanike maksimaalset arvu ette nähtud. Yle küsis, kas Migri peab ühte tualetti kaheksale inimesele piisavaks?

Valkeakoskis vaatame, kas ruutmeetrite hulk on täidetud ja kas on mõistlik samasse korterisse paigutada nii palju inimesi ning kas neil on piisav ligipääs näiteks vannituppa, kööki ja muudesse ruumidesse. Nüüd ei oska ma seisukohta võtta, kas see oli selles olukorras õige tegu. Aga teie kirjeldatud numbrid ja ka kaebuses kirjeldatu kõlavad suurelt, vastab vastuvõtuüksuse juhataja Elina Nurmi.

Soome migratsiooniameti standardite järgi piisab ühele inimesele neljast ruutmeetrist ja tubade vahel peab olema uks. Lisaks ei saa samasse korterisse majutada üksikemasid ja peresid, kus on eri soost vanemad, nagu seda on tehtud Julia Šmatko korteris.

Ukraina sõja tõttu korraldas Soome migratsiooniamet 2022. aasta sügisel konkursi uute vastuvõtukeskuste rajamiseks. Kotokunta võitis 16 hankest 15.

Migri vastuvõtuüksuse juhataja Elina Nurmi sõnul on tänavu Kotokunta kohta tehtud 10 kaebust. Yle intervjueeritud ukrainlased ütlesid, et isegi kui nad tahaksid kaebuse esitada, ei tea nad, kuidas seda teha.

Yle küsis Nurmilt, kas see tähendab, et amet on võtnud vastu odavaima pakkumise, pööramata tähelepanu teenuse kvaliteedile?

Punktiarvestus toimub hinna alusel, kuid loomulikult on eelduseks, et konkursi võitja suudab alati täita vastuvõtutegevuse üldkirjelduses toodud kriteeriumid. Hind pole ainus määrav tegur, vastab Nurmi.

Samuti soovib ta lisada, et migratsiooniameti jaoks on oluline, et kliente koheldaks adekvaatselt ning majutustingimused vastaksid sõlmitud lepingutele.

Seetõttu võetakse kaebusi ja kaebuste lahenduste koostamist väga tõsiselt, märgib ta.

Samal ajal kui Migri Valkeakoskis asuva vastuvõtukeskuse tegevust uurib, jätkub Julia Šmatko ja tema naabrinaise elu endistviisi. Ukrainlased kannatavad edasi huumoriga. Minu teada pole keegi ära kolinutest siia tagasi tulnud, ütleb Sergei Kolõvanov naerdes.