Räägitakse Ukraina murdumisest, aga tegelikkuses valmistab riik ette uut suurt pealetungi, kasutades maailma tipptehnikat nagu kopterid Black Hawk ja Apache, lennukid F-16 ja F-18, raketikompleksid ning võimsad tankid Abrams.
Põlenud korterid, kokkuvarisenud fassaadid ja rusuhunnikud seal, kus kunagi asusid majad. Pärast peaaegu kaheaastast sõda on Avdijivka suur hävingupilt. Kuid Venemaa rünnakud Donetski oblasti linnale jätkuvad – ja sellises mahus, mida pole enne oktoobrit nähtud. Üha rohkem Vene tanke veereb Avdijivka poole, kuigi Ukraina suurtükivägi neid ikka ja jälle hävitab, vahendab Welt.
Värskelt avalikustatud USA luureraporti kohaselt on Venemaa kaotuste arv katastroofiline. Väidetavalt kaotas Moskva ainuüksi sellel rindelõigul üle 220 tanki ja muu lahingumasina. 13 000 sõdurit sai surma ja haavata. Mõnel päeval langeb Venemaa kindralstaabi taktika ohvriks väidetavalt kuni 1000 sõdurit.
Briti luure teatab samuti suurest arvust Venemaa ohvritest. Vaatamata suurtele kaotustele saavutas Venemaa vaid väikeseid territoriaalseid edusamme, millega Kreml väidetavalt meelsasti leppis. Ukraina idaosas edenemine oli suunatud eelkõige USA ja Euroopa avaliku arvamuse mõjutamisele.
„Venemaa pealetung ei ole toonud kaasa mingeid strateegilisi edusamme,” ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson teisipäeval uut luurearuannet kommenteerides. Watson rõhutas, et Venemaa on rohkem huvitatud sõjalise seisaku mulje tugevdamisest ja seeläbi Lääne toetuse õõnestamisest.
Ja just selle strateegiaga näib Kreml olevat Läänes uksed avanud.
Pärast Ukraina vastupealetungi ebaõnnestumist kasvas Läänes pessimism. Narratiivi kohaselt näitab rindel jätkuv „seisak”, et vaevalt suudab Kiiev enam okupeeritud alasid tagasi vallutada. Ameerika ja Euroopa poliitikud vaidlevad juba selle üle, et Ukraina peaks rahuläbirääkimistel territooriumi Venemaale loovutama.
Halba tuju õhutavad halvad uudised laskemoona puudumisest Ukraina relvajõududes, sõdurite vähesusest, Läänest pärit relvasüsteemide tarnimise kitsaskohtadest ja ukrainlaste moraali langusest. Peaaegu võiks arvata, et Kiiev on juba kaotajaks tembeldatud.
„Paljud inimesed unustavad, et suur osa tarnitud tankidest ja jalaväe lahingumasinatest on endiselt alles ning suur osa lubatud relvi tuleb veel tarnida,” ütleb Saksa julgeolekuekspert ja poliitiline nõunik Nico Lange. See hõlmab umbes 200 Saksa Leopard 1 tanki, millest vaid umbes 30 on jõudnud Ukrainasse.
Lisaks saab Ukraina endiselt toetuda üle 95 protsendile kõigist Läänest tarnitavatest relvasüsteemidest, kuna neid pole veel vasturünnakus kasutatud. See on Hollandi avalikele andmetele tugineva veebisaidi Oryx hinnangute tulemus, Oryx analüüsib teavet sõjalise materjali tarnete ja hävitamise kohta.
Vaatamata sellele, et USA parlament Kongress blokeeris edasise ulatusliku abi Ukrainale, jõuab kaitseministeeriumi varudest jätkuvalt Kiievisse sõjalist materjali. Detsembri alguses saatis Pentagon relvi ja varustust 175 miljoni dollari väärtuses, sealhulgas laskemoona Himarsi raketiheitjate jaoks ja 155-millimeetrist suurtükimoona.
Eelmisel teisipäeval, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski viibis Valges Majas, käivitati järjekordne abipakett 200 miljoni dollari väärtuses. Lisaks võtsid USA senat ja esindajatekoda selle nädala lõpus vastu kaitseministeeriumi eelarve, mis sisaldab sadu miljoneid dollareid sõjalist abi Ukrainale ja Iisraelile.
Saksamaa ja teised Euroopa riigid jätkavad samuti toimetamist. Norra lubas hiljuti abi anda miljardi euro väärtuses ja Taani üle 1,8 miljardi euro. Pärast seda, kui Ungari takistas 50 miljardi euro suuruse EL-i abi vabastamist Ukrainale, tahab Brüssel jaanuaris teha uue katse.
Ega asjata pole Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov olnud neil päevil rahulik. „Ei tohiks sellest tragöödiat teha”, kui USA Kongressi otsus uue 60 miljardi dollari suuruse julgeolekupaketi kohta lükatakse edasi, ütles ta intervjuus. Sõjalise abi saatmine 2024. aastaks on demokraatide ja vabariiklaste sisepoliitiliste vaidluste tõttu esialgu ebaõnnestunud, kuid selle üle on endiselt tuline arutelu ja see toimub suure tõenäosusega järgmisel aastal.
Olukord Ukraina lahingutsoonides võib mõnel pool olla pingeline, kuid suuremaks mureks pole põhjust. Praegu on kohal 600 000 Ukraina sõdurit. 1000 kilomeetri pikkusel rindejoonel on vähe muutunud, kuigi Vene armee ründab pidevalt, eriti Ukraina idaosas.
Lõunas hoiavad Ukraina merejalaväelased Hersoni lähedal sillapead Venemaa poolt okupeeritud Dnipro jõe kaldal ja jätkavad selle laiendamist. Siit on vaid 60 kilomeetrit Krimmi poolsaareni, mille Venemaa on rahvusvahelist õigust rikkudes okupeerinud. See on olnud Vene armee nõrk koht pärast seda, kui Ukraina sundis Musta mere laevastikku tagasi tõmbuma ning hävitas olulised õhutõrjesüsteemid ja muud Venemaa sõjalised rajatised.
Ukrainlased loodavad jätkuvalt kurnamisele. „Nad ei ürita enam hoida positsioone nagu Bahmutis,” analüüsib Lange. „Selle asemel tahavad nad Vene vägesid pidurdada ja lasta neil surnuks veritseda.” USA luure hinnangul on Venemaa pärast sissetungi Ukrainasse kaotanud 315 000 võitlejat surnute ja vigastatutena. Ametlikel andmetel vastab see ligi 87 protsendile Venemaal konflikti alguses olnud sõjaväelastest.
Kui kaua Venemaa neid suuri kaotusi talub, pole teada. Kuid tõenäoliselt jõuab Moskva ühel hetkel oma piirini. „Vastupealetungiga seotud lootused ei ole täitunud,” tunnistas Danilov. „Kuid see ei tähenda, et võit poleks meie poolel.”
Ukrainal on endiselt suured plaanid. Seda on näha Ukraina poolt USA-le saadetud relvasoovide nimekirjast. Nende hulka kuuluvad ründehelikopterid Black Hawk ja Apache, samuti hävitajad F-16 ja F-18, kaugmaaraketisüsteemid, Abramsi tankid, arvukad droonid ja laskemoon. Kuid „F-18 hävitajatest tegelikult räägitakse,” ütleb Lange, kes on Müncheni julgeolekukonverentsi algatuse heaks töötanud alates 2022. aasta juulist. „Masinad on varustatud elektroonilise sõjapidamise vahenditega.”
„Kokkuvõttes viitab Ukraina korraldus minna uuel katsel üle mobiilsele sõjapidamisele, eelistatavalt seotud relvasüsteemidega, mis ei realiseerunud suvise Ukraina vastupealetungi ajal,” selgitab ekspert. Ukrainlased olid toona teinud mitu katset läbi murda Vene kaitseliinidest Saksa tankide Leopard ja ameeriklaste Bradley jalaväe lahingumasinatega.
Rünnak lõppes katastroofiga ja osa Läänest tulnud soomusmasinate hävitamisega. Juba mõne päeva pärast otsustas Ukraina ülemjuhataja Valeri Zalužnõi strateegiat muuta. Mehhaniseeritud üksuste kasutamise asemel alustas ta väikeste üksuste rünnakuga jalgsi.
Kuuldavasti ei pooldanud ülemjuhataja pealetungi alustamist, sest ta ei näinud ilma piisava õhutoetuseta edu võimalusi. Zalužnõi olevat nõustunud vaid poliitilistel põhjustel. Võitlustehnoloogia muutumisega jäeti lõpuks ära „suur vasturünnak”, mis pidi viima Aasovi mere äärde Melitopoli ja Berdjanskini.
Ilma mehhaniseeritud toetuseta oli kiire läbimurre võimatu. Muudatus oli Zalužnõi nutikas samm. Väikeste üksuste rünnakutega säästis ta oma sõdureid, kindlustas relvasüsteemid Läänest ja võitis olulist aega.
„Ukraina kogub tõenäoliselt ressursse järgmise aasta uueks vasturünnakuks,” usub Lange. Üks nende lähtepunkte võiks olla Hersoni sillapea. Vajalike hävitajate, ründehelikopterite ja droonidega saaks Ukraina piisavalt toetada oma vägede edasitungimist, seda enam, et Vene kindlustusi selles piirkonnas peaaegu ei ole.
See oleks vasturünnak, mida Zalužnõi ilmselt algusest peale silmas pidas.
