Kolm aastat tagasi kolis soome naine Henna koos perega Vantaalt väikesesse Savo linnakesse Suonenjokisse.
Sarnaselt paljudele teistele väljarändajatele köitis Hennat ja tema peret puhas loodus, head võimalused huvitegevuseks, väikesed klassid ja kvaliteetne põhiharidus, vahendab Yle.
Praegu mõtleb pere aga uuesti ärakolimisele. Ja nemad pole ainsad, ütleb demograaf Timo Aro.
Harvemini kuuleb nende lugusid, kes on kiiresti linna tagasi kolinud, sõnab ta.
Linnadest välja rändamise buum on nüüdseks lõppenud ja nüüd ollakse nii-öelda vanas tagasi. Soome statistikakeskuse andmetel on suurtes linnades rändekasv viimase 30 aasta suurim, seda eelkõige suurenenud sisserände tõttu. Paljudesse omavalitsustesse on tulnud uusi elanikke Ukrainast.
Henna on šokis, sest väikevallas hakatakse tegema sama, mille tõttu nad Helsingi piirkonnast põgenesid.
Henna ja tema pere puhul oli kolimisele mõeldes tähtsaim hea kool. Vanem laps käis varem ühes Ida-Helsingi koolis, kus samas majas olid 5.–9. klassid. Henna räägib, et koolis oli alkoholi, nuusktubakat, suitsud, e-sigaretid ja narkootikumid.
See oli paras šokk ja me tahtsime sealt võimalikult kiiresti minema kolida, meenutab ta.
Henna ja tema abikaasa on ise pärit Suonenjokist, mistõttu otsustasid nad oma vananevatele vanematele lähemale kolida.
Henna kaalus koos perega kolimist Kuopiosse, mis on Soome suuruselt kaheksas linn. Enam kui 50 kilomeetri kaugusel asuv Suonenjoki valiti aga ruumikuse pärast.
Suonenjokisse saime osta suurema maja ja avarama krundi. Kuopios oleksime saanud majakese postmargi suurusele krundile. Küll aga oleksime olnud teenustele lähemal, selgitab Henna otsuse tagamaid.
Henna ja tema pere unistus täitus: pere ostis suure maja metsa äärde ja lapsed said täpselt sellised koolid, mida pere lootis.
Saime lühikesed ja turvalised koolisõidud kõige väiksematele lastele, kellest noorim alustab järgmisel aastal kooliteed, räägib Henna.
Nüüd aga kaotatakse Suonenjokis külakoolid ja õpilased koondatakse ühte kooli. Nii et hakatakse tegema samamoodi nagu Helsingi piirkonnas, kust Henna tahtis lahkuda.
Keskastme infotunnis ütles direktor, et koolis on e-suitsud ja lastevanemate õhtul öeldi, et suitsetamise olukord pole paranenud. Nii et siin on suures ühtses koolis samad ohud, mis Helsingi piirkonnas, sõnab naine.
Väikelinna plaanid olid suureks üllatuseks, kui Henna otsis infot Suonenjoki kooliplaanide kohta. Varem tundus, et pole teadaolevaid sulgemisi ega tsentraliseerimist.
Sel sügisel selgus, et operatsioon oli otsustatud juba neli aastat tagasi. Infot oleks pidanud otsima linnavolikogu protokollist ja juurde lugema aruandeid.
See oli üsna märg kalts näkku, nendib Henna. Üks lapsevanematest töötab juba Kuopios, nii et nüüd mõtleb pere, miks enam maatalus elada.
Mida oleks siin sellist, et maale elama kolinud jääksid? Ruumi ja elamuid oleks isegi suurtele lastega peredele, kuid koondades kõik ühte kooli muutub võrrand võimatuks, mõtiskleb Henna.
Miljon soomlast mõtles koroona ajal maale kolimisele. Tegelikkuses viisid oma ideed ellu vaid vähesed, ütleb rahvastiku-uurija Timo Aro.
Püsielanikke on suutnud hankida vaid suured suvila- ja turismiomavalitsused nagu Sulkava, Puumala, Kalajoki ja Lapimaa vallad, räägib Aro.
Muidu oleme naasnud linnastumise ja tsentraliseerumise ajastusse. Seetõttu on Soome koolide sulgemise taga lõpuks külmad faktid. Maapiirkondade elanikkond väheneb ja lapsi ei sünni.
Näiteks Suonenjokis on praegu umbes 600 põhikooli õpilast. Kuue aasta pärast on neid kokku 400 ringis. Sel aastal on omavalitsuses hinnanguliselt sündinud veidi üle 30 beebi.
Inimesed loodavad sageli imele, mis olukorda parandaks. Näiteks loodame suurt investeeringut, mis viiks linnastumise voolu tagasi maale, nendib Aro.
