Praegu juba endise naise sõnul oli mees „terve nädala imelikus ja ettearvamatus tujus”. Olukord oli eskaleerunud selleni, et mees „röövis” tema ja lapsed autoga „perepuhkuseks”, kuigi millestki sellisest polnud juttugi olnud.

Mees oli väikesel teel kiiresti ja hoolimatult sõitnud. Naise sõnul rool „pöörles”. Väikesed lapsed kartsid.

Isa, lõpeta, hüüti tagaistmelt.

Vahet pole, terve pere sureb, vastas mees pere hirmukarjetele.

Mees ähvardas teelt välja võssa sõita. Naise hirmu suurendas see, et mees vaatas tee asemel teda.

Mees oli nõudnud, et naine näitaks, kus on tema uus mees.

Lõpuks rahustas naine mehe maha, lubades teha kõike, mida ta tahab.

Ähvardav ja isegi vägivaldne käitumine jätkus hiljem pere ühises kodus, kus viibis ka naise sõbranna.

Naise sõnul oli mees tulnud töölt ja voodis lamanud naisel otse kõrist kinni haaranud. Mees surus mõlemad käed kõrile küsides nagu autos: „Kus see mees on?”

Mees oli teatanud, et naine on nüüd suremas.

Lõpuks lasi mees siiski lahti. Naise sõnul kestis kägistamine paar minutit. Naise sõnul ei olnud kägistamine toimunud väga tugevalt; ta oli saanud osaliselt hingata.

Hiljem tekkis tal kurku imelik klomp.

Pereema ei teadnud, mida ta teeb. Ta ei käinud kohe arsti juures, ei teinud isegi kaelast pilti. Alles kümme päeva hiljem esitas ta oma sõbra arvutis kuriteoteate.

Paar läks lahku.

Jyväskyläs 2020. aasta oktoobris toime pandud kuriteod jõudsid kohtus arutusele tänavu suvel. Prokurör nõudis 34-aastase mehe karistamist kallaletungi ja ebaseaduslike ähvarduste eest.

Mees eitas mõlemat kuritegu.

Ta eitas hoolimatut juhtimist ja sellega seotud ähvardusi.

Seevastu nentis mees, et kodus juhtunud intsident oli. See oli aga vaid suuline, kümneminutiline vaidlus.

Ta oli koju tulnud. Siis helistas naise telefonile kaks korda üks mees. Ta oli neile kõnedele vastanud.

Mehe sõnul oli tõsi, et ta oli tekkinud olukorras vihastanud ja karjunud. Kägistamist polnud aga toimunud. Ka naise sõbranna oli seal käinud.

Kohus uskus noore naise jutustust sündmuste käigust rohkem kui tema eksabikaasa oma. Kohtu hinnangul oli naise jutustus autojuhtimisest üksikasjalik.

Kohtu hinnangul on naise kirjeldus ebaseaduslikust ähvardamisest usutav.

Kägistamine on tõendatud ka naise jutuga, mida toetavad sõbranna poolt emale saadetud kaks häälteadet. Sõnumid peegeldavad äsja lõppenud olukorra tõsidust.

Sellest ajast saadik on aga Jyväskylä naiste sõprus katkenud. Kannatanu endine sõbranna tunnistas kohtus, et mees ei olnud naist kägistanud.

Kohus pidas aga originaalhelisalvestisi paremaks tõendiks.

Kohus karistas meest tingimisi neljakuulise vangistusega ning mõistis tema laste emale 500 eurot hüvitist valu ja 600 eurot kannatuste eest koos intressidega.

Jyväskylä mees kaebas oma karistuse edasi Vaasa ringkonnakohtusse, mis korraldas asjas novembris uue põhiistungi.

Ringkonnakohus nendib kägistamissituatsiooni kohta, et kuigi tunnistaja ehk kannatanu endine sõbranna pisendab nüüd juhtunut, oli ta tavasema helisalvestise põhjal kägistamist näinud ja oli sellest ärevuses.

Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tunnistaja ja süüdistatava ütlused erinevad sündmuse toimumiskoha ja asjaolude poolest. See õõnestab süüdistatava tunnistuste usaldusväärsust.

Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. Varasem otsus jääb seega jõusse.