Soome valitsus julgustab varjupaigataotlejaid kiiresti riigist lahkuma, pakkudes järkjärgulist tagasisaatmisabi. Siseministeerium andis täna välja sellekohase määruse. See kehtib kaks aastat.

Järgmise, 2024. aasta algusest on vabatahtliku tagasipöördumise toetus 5300 eurot, kui toetust taotletakse 30 päeva jooksul alates esimesest negatiivsest varjupaigaotsusest või taotluse tühistamisest, vahendab Yle.

Kui toetust taotleda 30 päeva pärast, langeb see 2000 euroni. Suurema toetuse saab ainult üks kord.

Perega naasev laps saab sama toetust kui täiskasvanud taotleja, nagu ka üksi naasev alaealine laps.

1000 euro suurust lisatoetust võib saada näiteks haige, üksikvanemaga pere või inimkaubanduse ohver.

Järgmise aasta algusest on toetuse suurus olenemata tagastamisriigist sama. Riigipõhistes toetussummades on erinevusi olnud paarisaja euro ulatuses.

Toetuste summad viiakse samale tasemele teiste Põhjamaadega. Mitme tagastamisriigi puhul toetuse summa suureneb.

Vabatahtliku tagasipöördumise abi võib olla reisikulude ja taasintegreerumise toetus või hüve toetus.

Hüve toetus viitab teenustele või tarvikutele, millega tagasipöörduja saab näiteks hariduse omandada või väikeettevõtte alustada.

Toetusest makstakse Soomes maksimaalselt 200 eurot. Ülejäänud osa makstakse taotleja tagasisaatmise riigis.

Toetust ei saa isik, kes naaseb teise EL-i riiki, Schengeni riiki või riiki, kus kodanikult viisat ei nõuta. Samas saavad neisse riikidesse minekul abi inimkaubanduse ohvrid.

Tagasipöördumistoetuse puhul tahetakse samas tagada, et toetused ei mõjuks tõmbetegurina Soome tulekuks.

Seni on vabatahtlikke tagasipöördujaid negatiivse varjupaigaotsuse saanud inimeste arvuga võrreldes olnud oodatust selgelt vähem.

Aastatel 2021–2023 on tagasipöördumistoetusi määratud aastas ligikaudu 80–125 tagasipöördujale.

Kui tagasipöördumiste arv kasvaks eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti, oleks 2024. aastal abistatud tagasipöördumisi ligikaudu 165.

Valitsuse märgukirjas on hinnatud, et kui vabatahtlikke tagasipöördujaid oleks aastas senisest sadakond rohkem, säästetaks vastuvõtukuludelt üle kolme miljoni euro aastas.

Suurem osa vabatahtlikult naasnutest on läinud Iraaki. Eelmisel, 2022. aastal läks Iraagi järel kõige rohkem tagasipöördujaid Gruusiasse ja Venemaale.

Varjupaigataotluste arv kasvas oluliselt 2015. aastal, mil laekus üle 32 000 taotluse. Sellest ajast peale on arvud tunduvalt langenud.

Eelmisel, 2022. aastal esitati 5827 varjupaigataotlust. Umbes 17 protsenti neist olid korduvtaotlused.

Kõige levinumad varjupaigataotlejate lähteriigid olid Venemaa (1172), Iraak (652) ja Somaalia (307).

Selle aasta 23. oktoobriks on esitatud 3456 varjupaigataotlust, millest 21 protsenti on korduvtaotlused.

Iraaklased on esitanud 473 korduvtaotlust, mis on kaks kolmandikku kõigist korduvtaotlustest.

Negatiivsete varjupaigaotsuste arv on viimasel kahel aastal veidi vähenenud: neid on olnud 800–900.

Soome migratsiooniameti hinnangul on Iraaki tagasipöördujatele antav abi riigi hinnatasemega võrreldes üsna madal. Ameti hinnangul ei muuda see vabatahtlikku tagasipöördumist eriti atraktiivseks.

Soome migratsiooniameti hinnangul peaksid abisummad peamiste riikide puhul olema kavandatust selgelt suuremad, et julgustada neid vabatahtlikult tagasi pöörduma.

Samuti peab amet problemaatiliseks toetussummade astmelisust. Selle järgi ei aita see kaasa integratsiooni jätkusuutlikkusele ja püsivusele.