Soome president Sauli Niinistö hoiatab intervjuus Saksa väljaandele Zeit kolmanda ilmasõja võimaluse eest, kui sõjategevus Ukrainas pikale venib.

Mida on Euroopal Soomelt õppida, et end Venemaa ees enesekindlalt näidata, küsis väljaanne Zeit Soome presidendilt Sauli Niinistölt.

Ma ei tahaks siin õpetajat mängida, vastab Niinistö.

Niinistö saab Zeitile antud intervjuus hea Putini tundja rolli. Soome ja Venemaa presidendid suhtlesid tihedalt enne Venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Niinistö ütleb, et mõistis Venemaa presidendi Vladimir Putini ohtlikkust juba kümme aastat tagasi.

Kasakas võtab selle, mida halvasti hoitakse, kordab Niinistö oma lemmikütlust.

Venemaaga suheldes tuleks olla võimalikult selge, rõhutab Niinistö. Kui tegutsetakse otsustavalt, jääb kasakas tühjade kätega.

Zeit küsib, kas Niinistö oleks nõus uuesti Putiniga hokit mängima.

Kas praegu pole liiga jäine – isegi hoki jaoks? vastab Niinistö.

Euroopa julgeolek on probleem, sest seda ei peeta probleemiks, ütleb Niinistö. Isegi Ukraina sõda pole pannud eurooplasi julgeolekuküsimuste üle sügavalt mõtlema.

Niinistö ei näe Ukrainas sõja lõppemise märke. Ta ei usu pakutud lahendusse, kus Ukraina jagatakse ja okupeerimata osa ühineb NATO-ga. Kui Ukraina jagada ja piiri nihutada, tuleks kõne alla sõda Venemaa ja NATO vahel.

Mis siis, kui sõda jätkub? Siis on meil kolmas maailmasõda, ütleb Niinistö.

Niinistö sõnul ei aktsepteeriks Ukraina tõenäoliselt püsivat piiri oma riigi sees.

Niinistö usub, et Hiinal on oma roll sõja lõpplahenduses. Ta ütleb ka, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on rõhutanud valmisolekut Hiinaga rääkida.

Niinistö ütleb, et on viimase 20 aasta jooksul küsinud Euroopa liidritelt, mida EL teeks, kui Venemaa või mõni muu riik okupeeriks NATO-sse mittekuuluva riigi.

Vastus, mida kuulsin ikka ja jälle, oli, et see pole meie asi, see on NATO ülesanne. Nii et ma ei saanud kunagi tõelist vastust, ütleb Niinistö.

Niinistö toob välja Euroopa Komisjoni toonase presidendi Jean-Claude Junckeri 2015. aasta ettepaneku Euroopa ühisarmee kohta. Niinistö ütleb, et suhtus ettepanekusse positiivselt.

Niinistö sõnul oli mitme Euroopa riigi otsus ajateenistusest loobuda viga. Presidenti teeb murelikuks ka relvavarude ebapiisavus ja kaitsetahte nõrkus Euroopas.

Zeit küsis Soome otsuse kohta ühineda NATO-ga pärast peaaegu 80 aastat neutraalsust. Venemaa pidas Soomet aastaid NATO liikmeks, vastab Niinistö.

Kas panite tähele, et Putin ei teinud meie [NATO-ga] liitumisest suurt kära? küsib Niinistö küsitlejalt.

Ainus keel, mida Putin ja venelased kuulavad, on võim, ütleb Niinistö.

Niinistö võtab seisukoha ka inimeste suhtes, kes tulevad Venemaa piirile.

„Usun, et Venemaa teeb vea, sest see kõik mõjutab negatiivselt Soome ja naaberriikide avalikku arvamust,” ütleb Niinistö.