Väikse sissetulekuga lastega pered on praegu väga raskes olukorras. Üha enamates kodudes pole mõtet tänavu unistada kingitustest või rikkalikust jõululauast.

Soome naine Terhi mäletab siiani, kuidas vanemad sundisid teda kooliõpingute eest hoolitsema. Et temast ei saaks lapikeerutajat, ütlesid nad.

Terhist koristajat ei saanud, aga nüüd on ta ise ema, kes käsib oma kahel pojal kooliasju teha. Hiljuti lubas ta iga kaheksast kõrgema testitulemuse eest nooremale viis eurot anda, vahendab Ilta-Sanomat.

Ära anna, kui sa ei saa seda endale lubada, vastas laps ja murdis sellega ema südame.

Üha enamate Soome lastega perede igapäevaelu on ühingu Pelastakaa Lapset värske uuringu järgi kriisis. Üks näide on 39-aastase Terhi kolmeliikmeline pere.

Pärast elamiskulude ja arvete tasumist on Terhil praegu kuus alla paarisaja euro, mis peaks täitma kahe teismelise lapse näljase suu. Raha saab tavaliselt otsa paar nädalat enne järgmise partii saabumist.

Meie olukord on kohutavalt, kohutavalt halb. Täiesti meeleheitel, ohkab Terhi.

Terhi ei esine loos oma nime all, et kaitsta oma laste privaatsust, oma loo rääkimisega soovib ta teadvustada Soome lastega perede vaesust.

Elukalliduse tõusuga seoses on pere olukord jõudnud sinnamaani, et üha enam päevi jätab Terhi ise söömise vahele, et kasvavatele noortele piisavalt toitu jätkuks.

Tore oleks vahel jõulukooke küpsetada, aga sellest on praegu mõttetu unistada, märgib ta.

Madala sissetulekuga Soome peredel on toidupuudus veelgi sagedasem, selgub Pelastakaa Lapset tellitud uuringust Lapsen ääni 2023. Kui veel aasta tagasi arvas üheksa protsenti vähekindlustatud perede lastest, et nad saavad kodus piisavalt toitu, siis aasta hiljem on sama näitaja kasvanud juba 14 protsendini.

Terhi pere toidulaud koosneb kõige odavamatest toiduainetest nagu nuudlid, spagetid, näkileib ja konservlihapallid.

Need ei ole mingi maiuspala, aga lapsed ei kurda, kui midagi muud pakkuda pole, ütleb Terhi.

„Ma saaksin nädala korralikult söömata hakkama. Mõnikord söön sõprade juures ja proovin süüa koolis, sest kodus pole süüa,” sõnas uuringus üks laps.

Vähekindlustatud pere elus rõhutatakse mitmekülgse koolitoidu tähtsust. Terhi saab hingerahu ka sellest, et lapsed saavad kõhu täis isa juures, kus nad elavad ligikaudu poole ajast.

Meie majas ei saa me endale lubada tervislikku või isegi normaalset toitu, räägib pereema.

Terhi käib igal teisel esmaspäeval toiduabi toomas, et kappi täita.

Mitu korda oleksin ilma toiduta jäänud, kui ma poleks sinna toiduabi järele läinud. Olen väga tänulik, et saan seal käia, lisab ta.

Uuringus Lapsen ääni 2023 osales ligikaudu 1700 last, kellest enamik olid põhikooli lõpuklassides. Küsitlusele vastanud lapsed räägivad, et nende pered säästavad lisaks toidule ka hügieenitoodete, talveriiete, tehnika, autoga sõitmise ning korteri kütte ja vee pealt.

Nagu paljude teiste abivajajate puhul, on ka Terhi puhul vaesus paljude kurbade asjaolude summa.

Allakäik sai alguse sellest, et Terhit tabas viis aastat tagasi haiglaõe töös kurnatus, ta haigestus depressiooni ja pidi töölt lahkuma.

Soomes laste perede vaesust uurinud Johanna Vinbergi sõnul kõlab Terhi jutt paraku tüüpiliselt.

Perekonna vaesus mõjutab peresid sageli ajutiselt, kuid see võib kergesti pikaks venida, kui peres on näiteks haigus, rohkem kui kolm last või ainult üks vanem, räägib Vinberg.

Lisaks sellele vaevlevad paljud madalapalgalistel või osalise tööajaga töödel töötavad pered praegu rahapuuduse käes. Väike palk, millest varem jätkus, ei aja praegu enam üldse asja ära, jätkab ta.

„Puuviljad on liiga kallid. Ka muud head ja tervislikud asjad on liiga kallid,” märgib uuringus üks laps.

Vinbergi sõnul on lastega perede vaesuse kasv tugevalt seotud koroonapandeemia, pikaleveninud sõjaga Euroopas ja elukalliduse olulise tõusuga.

Valitsuse kavandatavad sotsiaalkindlustuskärped suurendavad vähekindlustatud perede muret veelgi. Valitsus kavandab kärpeid muu hulgas töötuskindlustuse, eluasemetoetuse, rehabilitatsioonitoetuste ja toimetulekutoetuste osas.

„Olukord võib tunduda lootusetu, sest paljud vähekindlustatud pered on juba võtnud kasutusele kõikvõimalikud säästumeetmed ja loobunud paljudest asjadest,” ütleb Vinberg.

Isegi Terhil on raskusi tunneli lõpus valguse nägemisega. Olen kohutavalt pessimistlik ja oma tuleviku suhtes eelarvamuslik. Suurim soov on, et poistega läheb kõik hästi.

Terhil on kange soov tööle naasta, kuid enda jaksust veel ei piisa. Ta poleks eales arvanud, et töövormi tagasisaamine nii kaua aega võtab.

Eelmisel aastal üritasin tööle naasta, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sõnab ta.

Terhi peab oma vaesuse algpõhjuseks seda, et ta pole saanud piisavalt taastusravi, et tööellu naasta. Ta peab koormavaks, et pidi kogu teabe ise hankima ja end keset kurnatust aitama.

Kui jaksu on niigi vähe, siis võib abi hankimine päris keeruliseks osutuda, nendib Terhi.

Hetkel kandideerib Terhi Kela korraldatavale kutserehabilitatsioonieksamile, mille eesmärk on õpetada teda ära tundma enda töövõimet mõjutavaid tegureid ja aidata tööle naasta.

Hetkel elab Terhi täielikult ühiskonna toel ja sedagi napib. Tema sissetulek on kokku umbes 1800 eurot kuus. Summa koosneb rehabilitatsioonitoetusest, teise lapse lapsetoetusest, pensionäri lapsetoetusest ja eluasemetoetusest.

Põhitoimetulekutoetust ta ei saa, sest leibkonna sissetulek ületab nõutud piiri mõnekümne euro võrra.

Elamiskuludes on vaevalt ruumi näpistamiseks. Terhi maksab oma Põhja-Savos asuva üürikorteri eest 700 eurot kuus.

Pere majanduslik olukord läheb käest ära hetkel, kui igapäevaellu ilmub midagi üllatavat, näiteks haigestumine. Siis peab Terhi otse sotsiaalametist abi otsima.

Või olen lihtsalt vaikselt ja ilma ravimiteta, kui see kehale väga kahjulik pole, märgib ta.

Uuringu Lapsen ääni kohaselt on vähemalt 90 protsenti vähekindlustatud perede lastest teadlikud, et perel on raskusi igapäevaste kulutustega toimetulekul. 87 protsenti lastest ütles, et nad on selle pärast mures.

Olen näinud oma ema arvete pärast nutmas ja poes stressis, kui raha polnud piisavalt. See teeb mind kurvaks ja murelikuks, vastas küsitluses üks laps.

Terhi mäletab, kuidas ta pojad on toonud mitu korda emale maast leitud väikseid münte või pakkunud, et maksavad omast taskust pere kulud.

Lapsed mõtlevad head, aga ema jaoks tunduvad olukorrad nagu noa südamesse torkamine, sõnab ta.

Mina peaksin nende eest hoolitsema, mitte vastupidi. Nemad tegelevad meie rahaasjadega ja see on kurb, ütleb Terhi.

„Üks murekoht on raha. Ma stressan selle pärast pidevalt. Siis ka üksindus,” lausub üks laps küsitluses.

Lastega perede vaesuse eksperdi Johanna Vinbergi sõnul paneb pidev muretsemine pere põhivajaduste pärast pingesse nii lapse kui ka vanema.

Argipäevast saab kiiresti olelusvõitlus, mis mõjub heaolule terviklikult, nendib Vinberg. Ta tuletab meelde, et vaesus on harva kellegi valik ja see ei ole kunagi lapse süü.

Ühingu Pelastakaa Lapset  tellitud uuringu üks häirivamaid tulemusi on see, kuidas vähemalt 30 protsenti vähekindlustatud perede lastest ütles, et peavad pere majandusliku olukorra tõttu oma hobiga tegelemise lõpetama.

Halvimal juhul on vaesust kogenud lapsed juba harjunud mõttega, et neil pole teistega samu võimalusi. Samuti ei pruugi neil olla kindlustunnet tuleviku ega teiste inimeste suhtes, ütleb Vinberg.

Eksperdi hinnangul ohustavad puudujäägid igapäevaelus ja vabal ajal laste vaimset heaolu ja üleüldist toimetulekut. Teistest erinev olemise tunne mõjutab laste sõprussuhteid ning suurendab kiusamise ja üksinduse ohtu.

„Selline hobi, mis maksab sügisel sada ja pärast saab sellega tegeleda kuni järgmise suveni, jäeti raha kokkuhoiu mõttes kõrvale,” märkis üks laps küsitluses.

Terhi oleks valmis andma kõik, et poeg ei peaks oma armastatud hobist loobuma. Siiani on ühing Pelastakaa Lapset võimaldanud nooremale poisile sportimist nautida, kuid toetus hakkab lõppema ning jätkamise kohta pole veel infot.

Ma teeksin kõik, et ta saaks oma tähtsa hobiga jätkata, ütleb Terhi.

Uuringu kohaselt peavad vähekindlustatud pered tegema järeleandmisi mitte ainult laste hobide, vaid ka pere ühises vaba aja veetmise osas. Küsitluses rääkisid lapsed, kuidas pere ei jaksa enam isegi kinno või hamburgerirestorani minna.

Uuringu kohaselt on pered rahapuudusel ka sugulaste ja vanavanemate juures käimist vähendanud.

Kui paljud lastega pered ootavad palavikuliselt jõule kinginimekirju koostades, siis Terhi peres tekitavad jõulupühad enamasti ärevust.

Õnneks jõuame mu ema juurde jõuluõhtusöögile minna, aga me ei saa ise jõule teha. See oleks vahel ka tore, räägib naine.

Koolid on suletud kaheks nädalaks, mille jooksul saaksid lapsed muidu kokku kümme sooja söögi korda. See on päris raske, sõnab ta.

See on rahaliselt kurnav. Vahel olen lapsed julmalt isa juurde viinud, et nad süüa saaks. Kuigi loomulikult tahaksin pigem lastega koos puhata, räägib ema.

Iseenesest pole Terhi pere jaoks midagi uut, et jõulukingid jäävadki vaid unistusteks. Uus on aga see, et pere peab esmavajaduste osas järeleandmisi tegema.

Ma ei ole väga nõudlik, aga kui ainult põhivajadused oleksid korras, sõnab ta.

Uuring Lapsen ääni 2023 (Lapse hääl)

• Lapsen ääni 2023 küsitlusele vastas kokku 1725 last ja noort.
• Enamik vastanutest olid põhikooli lõpuklasside õpilased Soome eri paigust.
• Keskmine vastaja oli soome keelt kõnelev ja elas kahe vanemaga väikelinnas.
• Valdav osa vastanutest olid tüdrukud ja umbes kolmandik vastanud lastest tundis, et nad kuuluvad vähemusse.
• 14 protsenti vastanutest olid lapsed, kelle pered liigitati madala sissetuleku saajate hulka.
• Uuring viidi läbi 2023. aasta kevadel.
• Uuringut Lapsen Ääni on tehtud alates 2001. aastast.
  Allikas: Pelastakaa Lapset (Päästke lapsed)