Soome meest Mikkot ajas närvi nooruses alguse saanud probleem – rasvased juuksed. Abi tõi tavalisele vesipesule üleminek.

Joensuus elav 50-aastane Mikko pole šampooniga juukseid pesnud kümme aastat. Tema juuksed muutusid juba puberteedieas rasvaseks, vahendab MTV.

Kuigi olin õhtul juukseid šampooniga pesnud, tundusid need hommikul jälle rasvased. Ma elasin selle konksu otsas 25 aastat, räägib ta.

Kui Ida-Soome ülikoolis füüsikalise keemia professorina töötav Mikko loobus šampoonist ja läks üle veega pesemisele, toimus muutus paremuse poole mehe sõnul paari nädalaga. Tema eksperiment ei ole seotud professorina töötamisega, vaid on isiklik valik.

Nahaarst usub Mikko positiivseid kogemusi. Siiski tuletab ta meelde, et ka šampoonil on oma roll.

See on õige kemikaal peanaha rasu ja muude jääkainete lahustamiseks. Üsna paljud rasuse nahaga inimesed vajavad šampooni ja veega pesemisest ei piisa. Kuid kindlasti ei vaja kõik šampooni, tunnistab Nahahaigla dermatoloogia ja allergoloogia spetsialist Martta Jokinen.

Mikko ütleb, et peale šampooni ära jätmist lakkasid juuksed rasunemast ning need on täiesti puhtad ja värsked.

Kui peanahal on näiteks rasulööve, ei jätaks arst Martta Jokinen ka šampooni ära.

Kui rasu jääb peanahale ja ärritab seda, võivad seborroilised pärmseened kontrollimatult vohada. Tulemuseks võib olla põletikutsükkel. Sellises olukorras ei ole hea mõte juukseid mitte pesta, märgib ta.

Jokinen leiab, et šampooni ärajätmist ja vesipesule üleminekut tasub proovida.

See pole kindlasti väga tõsine asi. Kui asjad lähevad halvemaks, võite alati naasta oma vanade rutiinide juurde. Kui lööve süveneb, on selle jaoks olemas ravi, märgib ta.

Mikko ei usu, et šampoon on kõigile inimestele vajalik. Inimliigi arengu ajalugu on miljoneid aastaid, kuid šampooni tootearenduse ajalugu on vaid sadu aastaid, sõnab ta.

Nahaarst Martta Jokinen peab võimalikuks, et paljud meist kasutavad juuksehooldustooteid liiga palju.

Tõenäoliselt saaksid paljud meist hakkama ka vähemate kemikaalidega. Kui šampoon on sobimatu, võib see põhjustada lööbeid, sügelust, vistrikke ja punetust, märgib ta.

Jokinen juhib tähelepanu sellele, et teatud kemikaalid, mida kasutatakse šampoonides, võivad tekitada kahju.

On teatud kemikaale, millest võib oodata rohkem kahju. Näiteks säilitusainetena kasutatavad isotiasolinoonid on ained, mis võivad aja jooksul põhjustada kontaktallergiat. Need on Euroopa Liidus lubatud toodetes, mida saab nahalt maha loputada. Ise ilmselt väldiks, kui on valida, sõnab ta.

Isotiasolinoone kasutatakse Allergia-, Iho- ja Astmaliitto ry kodulehe andmetel erinevates tooterühmades, nagu kosmeetika, hügieenitooted, pesu- ja puhastusvahendid, nõudepesuvahendid, liimid ja värvid.