Soome majandus on madalseisus ja valgus paistab tunnelis alles järgmise aasta lõpus, hindab Soome Pank oma äsja avaldatud prognoosis.

Hinnang on varasemast mustem, eriti järgmiseks aastaks. Tänavu kahaneb majandus eelmise aastaga võrreldes 0,5 protsenti. Suvel hindas keskpank languseks 0,4 protsenti.

Majanduse langus jätkab ka järgmisel aastal 0,2-protsendilise kahanemisega. Varem hindas keskpank, et majandus pöördub järgmisel aastal kasvule ja kasvab 0,9 protsenti, vahendab Yle.

Soome väline tegevuskeskkond on keeruline ja majandusväljavaated on sügise jooksul veelgi nõrgenenud, ütleb Soome Panga prognoosijuht Meri Obstbaum pressiteates.

Majanduskasvu nõrkus on praegu ulatuslik, hindab pank. Intressimäärade ja hindade tõus ning ebakindlus tuleviku suhtes vähendavad majapidamiste tarbimist.

Majandust surub alla ka investeeringute, eriti elamuehituse oluline kahanemine, hindab pank. Samuti prognoositakse ajutiselt tööpuuduse suurenemist.

Positiivne on see, et Soomes on hinnatõus pidurdunud. See tugevdab kodumajapidamiste ostujõudu.

Ostujõu tugevnemine elavdab majapidamiste tarbimist ja majandus hakkab vaikselt taastuma. Tarbimise kasvu toetab ka palgatõus ja mõistliku tööhõive säilitamine, ütleb Obstbaum pressiteates.

Keskpanga hinnangul püsib inflatsioon lähiaastatel mõõdukas, kuna energia hind on langenud ja langust oodatakse ka edaspidi.

Intressimäärade prognoositav langus ja ekspordituru kasv hakkavad järgmise aasta lõpus majanduskasvu tugevdama, prognoosib pank. Ka pärast seda ei ole kasv kuigi kiire, sest Soome Pank prognoosib 2025. aastaks majanduskasvuks 1,5 protsenti ja 2026. aastaks 1,3 protsenti.

Riigieelarve puudujääk süveneb ja võlgnevus jätkub ka lähiaastatel, prognoosib pank.

Lähiaastatel õõnestab riigieelarvet maksulaekumiste oluliselt nõrgem areng, sotsiaalkindlustusmaksete vähenemine ning sotsiaaltoetuste, avaliku nõudluse ja intressikulude tugev kasv.

Rahandusministeerium avaldab täna kell 13 oma majandusprognoosi. Rahandusminister Riikka Purra hindas juba novembri lõpus, et valitsuse varem kokkulepitud kuue miljardi suurusest korrigeerimisest ei piisa, vaid vaja on täiendavat kokkuhoidu ja selle suurus tuleneb osaliselt majandusprognoosist.