Suurtes seltskondades kohvritega läbi linna jalutavad venelased on Eesti idapiiril asuvas Narva linnas uus nähtus. Novembri viimasel päeval jalutab Narva kesklinnas oma suure kohvriga ka Viktoria, kes enda sõnul elab Soomes, kuid on pärit Peterburist. Viktoria siseneb hotelli Narva restorani ja tellib kohvi.

Olen teel Peterburi, aga praegu on raske, et Soomest otse sinna enam ei saa, ütleb ta väljaandele Iltalehti.

Tulin algul praamiga Helsingist Tallinna, siis tulin bussiga siia Narva ja siin jäin Peterburi bussist maha. Nüüd pean järgmist ootama, sõnab ta.

Varem hüppas Viktoria Helsingist bussi peale ja ütleb, et sai sellega „ilma igasuguse segaduseta” otse Peterburi ning veel paar aastat tagasi sai ta ka Peterburi lennata. Nüüd, kui Soome sulges kõik piiripunktid oma idapiiril, tuleb tal Peterburi sõita Eesti kaudu.

Praegu näete Narvas palju selliseid transiitreisijaid nagu Viktoria. Need on peamiselt venelased, kes peavad regulaarselt Soome ja Venemaa vahet sõitma. Lühim tee Soomest Peterburi kulgeb praegu läbi Narva.

Viktoria ütleb, et on nördinud Soome otsuse üle piir sulgeda, kuid see pole tema jaoks elu ja surma küsimus. Ta ütleb, et olukord võib veelgi hullemaks minna.

Hullemaks läheb, kui ka Eesti otsustab oma piiripunkti sulgeda, lisab ta.

Vean kihla, et nii see läheb ja juba lähitulevikus ehk paari päeva jooksul. Jah, põhjused leitakse alati, kui neid vaja on ja olen kindel, et neid juba otsitakse. Võib isegi välja mõelda, et kassid ja koerad panevad plehku, kui piir on lahti, ütleb ta irooniliselt.

Viktoria ütleb, et õpib Soomes iluhooldust ja tundub, et ta oskab ka soome keelt. Ta kiidab Soomet ja eriti Helsingit ning ütleb, et on ärritunud, kuidas Soome ja soomlased on viimasel ajal muutunud.

„Soomlased on muutunud kuidagi ärrituvaks,” märgib ta.

Kõik sai alguse sellest, et Sanna Marinist sai Soome peaminister. Siis juhtus midagi kummalist. Vahel on tunne, et Soome kuulub nüüd ameeriklastele. Soome elu on raskeks tehtud ja ma ei saa aru, miks, räägib naine.

Oma seletus on Viktorial ka Soome piirile ilmunud kolmandatest riikidest pärit jalgratturitele.

Varjupaigataotlejate piiriületus on väljamõeldud probleem, mida kellelgi hädasti vaja oli. Kui seda probleemi poleks leiutatud, oleks leiutatud mõni teine, sõnab ta.

Narva on küll osa Eestist, aga see on vene linn. Narvas räägitakse vene keelt, see on kultuuriliselt Venemaa osa ja seal vaadatakse, loetakse ja kuulatakse peamiselt Vene meediat. Umbes kolmandikul Narva elanikest on Venemaa kodakondsus ja tuhanded narvalased käivad iga päev eri põhjusel üle piiri Venemaa Ivangorodi vahet.

Narva piiripunkti sulgemine mõjutaks narvalaste ja kogu Eesti idaosa inimeste igapäevaelu hoopis teistsugusel määral kui Soome piiripunktide sulgemine Soome idapiiri elanike igapäevaelu.

Politsei- ja piirivalveameti Ida piirivalvebüroo ülema Eerik Purgeli sõnul valmistub Eesti aga praegu oma idapiiri piiripunktide sulgemiseks.

Ma ei soovita kellelgi Venemaale sõita, sest Eestil võib tekkida vajadus kiiresti piir sulgeda ja sellest ei saa ilmtingimata ette teatada, ütleb Purgel.

Tegelikult on Eesti juba sulgenud ühe oma Narvas asuva piiripunkti, kui ainult jalakäijatele mõeldud piiripunkt Narva-2 on juba mõnda aega suletud. Eesti politsei- ja piirivalveamet PPA on piiripunkti sulgemist põhjendanud „renoveerimisega”, kuid tegelikkuses suleti see kokkuhoiu kaalutlustel. Selle ülalpidamiseks PPA-l esialgu raha ei ole.

Kuigi Narva-2 on suletud, on sellega ühendatud PPA büroohoones töötajad kohal. Piirivalvur Uljam Teuli ütleb, et on sündmustega Soome idapiiril kursis ja tema hinnangul on vaid aja küsimus, millal sama asi ka Eestis kordub.

Võib-olla sõltub see lihtsalt sellest, kui kaua võtab aega rattaga sõitmine Soome piirilt Eesti piirini, ütleb Teuli naerdes.

Pärast tõsinemist ütleb Teuli, et on kindel, et Eesti piiridel on tulemas segased ajad.

Narva piiripunkti kaudu Venemaale suundujate arv kasvab juba jõudsalt, mis ei saa olla tingitud millestki muust kui sellest, mida Soome on otsustanud. Jälgime tähelepanelikult olukorda Soomes, märgib ta.

Soomes on suure uudisena kajastatud, kuidas Euroopa piiri- ja rannavalveagentuur Frontex saadab oma eksperdid Soome, Eestis on see aga juba aastaid tavaline. Teuli sõnul külastavad Frontexi üksused regulaarselt Eestit näiteks Saksamaalt.

Pensionärist Aleksander on üks narvakatest, kes on nördinud Eesti võimalikust kavatsusest Venemaa piir sulgeda. Isegi intervjuu ajal tuli Aleksander jalgsi Venemaalt, kus ta käib peaaegu iga päev. Ta ütleb, et jätkab Venemaa külastamist seni, kuni vähegi võimalik.

Mul on Ivangorodis sugulased ja käin seal ka poes. Miks mitte, ma olen Venemaa kodanik, ütleb ta.

Kui Eesti tõesti oma piirid sulgeb, võib seda võrrelda maailmalõpu ja surmaga, nii tõsised on tagajärjed, sõnab mees.

Aleksander räägib palju oma elust Narvas ja enne seda Nõukogude Liidus ning arvab, et piir Narva ja Ivangorodi vahel on kunstlik selles mõttes, et see on alati olnud kaksiklinn.

Olen juba mõelnud, mida teha, kui Venemaale enam ei pääse. Sel juhul kolin sinna, kuni piir uuesti avaneb. Siis tulen jälle Eestisse tagasi, sest siin on mu kodu, räägib ta.

Narva õhkkonda võib iseloomustada kui närvilist, mis väljendub selles, et linna juhtkonda on raske artiklit kommenteerima saada. Narval on nüüd uus linnapea, pärast seda, kui eelmine linnapea Katri Raiki eelmisel sügisel ootamatult lahkus.

Narva tänavatel räägivad kohalikud elanikud hea meelega Eesti ja EL-i pingelistest suhetest Venemaa suunal, kuid vaid vähesed on valmis oma nime ütlema. Põhjuseks võib olla ka see, et Eestis võib Venemaa kiitmise eest saada konkreetse karistuse.

Kõnekas on see, et kui Tallinnas väljas olnud Ukrainas hävinud Vene tanki hakati teistesse Eesti linnadesse suunama, keeldus Narva seda vastu võtmast. Narvas kardeti, et tank muudab linna õhkkonna veelgi teravamaks.

Sama tank on nüüd väljas Helsingi Kansalaistoril.

Paljud narvakad on samuti nördinud, kuidas Narva tänavanimesid on hakatud eestistama nüüd, rohkem kui 30 aastat pärast Eesti iseseisvumist.

Näiteks Arsenti Bastrakovi tänav on praegu Narvas Masina tänav ja Igor Grafovi tänav on Madise tänav.

Narvas taksot juhtinud Darius naerab, kui räägib uutest eestikeelsetest tänavanimedest, kuid muutub peagi tõsiseks ja hakkab rääkima Narva turismi puudumise mõjudest.

Varem olid venelased Narvas ülekaalukalt kõige olulisemad turistid, kuid nüüd ei anta neile enam ELi viisasid.

Läinud suvi oli Narva taksojuhtide jaoks läbi aegade halvim. Kliente enam pole. Taksojuhi tööle mõjub ehk kõige hullemini see, et Narva-Jõesuu villadesse ei tule enam venelasi. Ei ole muud kui tühjus, ohkab Darius.

Kui piiripunkt suletakse, siis lõppeb Narvas töö täielikult, lisab ta.

Artikli alguses tutvustatud Viktoria joob hotelli Narva restoranis kohvi ja mõtleb oma tuleviku peale juhuks, kui Eesti kogu oma idapiiri sulgeb.

Häda ajab härja kaevu. Kui Eesti oma piiri sulgeb, pean vist hakkama Türgi kaudu Soome ja Peterburi vahet sõitma, naerab ta.

Viktoria kahetseb, et nüüd on venelaste ja soomlaste vahele kiil löödud. Tema sõnul ei saa soomlased kunagi aru, kui palju neid Peterburis on austatud, või isegi armastatud.

Kümme aastat tagasi räägiti Peterburis pooltõsiselt, et Peterburi peaks liituma Soomega, aga vaevalt et keegi enam nii arvab, lausub ta.

Pealegi ei puuduta Viktoriat Soome ja Venemaa vahelised vaidlused kaua, kui ta oma plaani teoks teeb. Viktoria plaanib peagi kolida Itaaliasse, kus ta elas juba enne Soome tulekut.