Venemaalt tuli viimase nädala jooksul Vaalimaa ja Niirala piiripunkti kaudu Soome 360 ​​varjupaigataotlejat. Piir avati vaid kaheks päevaks pärast kuuajalist täielikku sulgemist.

Soome hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen peab olukorda tõsiseks. Tema sõnul tuleb enne suve leida uusi viise, kuidas Venemaa tegudele reageerida, vahendab Yle.

Talv töötab praegu Soomes piirivalvurina, aga läheb suvepuhkusele ja selleks ajaks peavad vastumürgid korras olema, nendib Savolainen.

Varjupaigataotlejate tulekut Soome juhivad Venemaa võimud. Peaminister Petteri Orpo nimetas Yle intervjuus nädalavahetusel idapiiri sündmusi hübriidrünnakuks.

Reedel jäi seltskond riiki saabuvaid mehi Soome piiri äärde lõket tegema, kui reedel, 15. detsembril Vaalimaa piiripunkt suleti. Neist viimased lahkusid Kagu-Soome piirivalve teatel külma tõttu laupäeva õhtul.

Laupäeva jooksul tulid üle piiri Soome kaks illegaalset varjupaigataotlejat. Üks tulija ronis Vaalimaal üle piiritara ja sama päeva õhtul tuli üks asüülitaotleja läbi metsa Soome.

Savolainen loetleb kolm meetodit, mida Soome võiks rakendada, et peatada Venemaa võimude poolt lubatud ja abistatud varjupaigataotlejate saabumine.

Esimene meetod, mida Soome valitsus võiks Jukka Savolaineni sõnul kaaluda, on nn push back meetod. Seda võiks kasutada nende jaoks, kes ületavad piiri läbi metsa.

Kas üle loodusliku piiri tulijat saab takistada ja teda naaberriiki tagasi tõrjuda, soovitab Savolainen otsustajatel kaaluda.

Hetkel on piirivalvetöötajatel võimalik kutsuda või käskida saabujat tagasi pöörata ja kasutada piiripunkti, kuhu rahvusvahelise kaitse taotlus on koondatud.

Piirivalve ülema asetäitja kolonelleitnant Heikki Ahtiainen ütleb, et läbi metsa tulnud varjupaigataotleja peeti kinni kohe, kui ta Soome piiri ületas.

Ahtiaineni sõnul peavad võimud välja selgitama, kas saabuja on varjupaigataotleja või on tegu kuriteoga.

Push back meetod ei ole kasutusel ja kõik Soome poolel kohatud isikud võetakse võimude kontrolli alla, lisab Ahtiainen.

Ahtiainen rõhutab, et piirivalve tegutseb vastavalt seadustele ja poliitilistele otsustele.

Teine Jukka Savolaineni pakutud uus vahend oleks varjupaigataotluste kiire menetlemine.

Peaminister Petteri Orpo võttis eile laupäeval Yle hommikusaates antud intervjuus seisukoha uute meetodite poolt. Ta nimetas Venemaa tegevust hübriidrünnakuks.

Ka Petteri Orpo leiab, et asüülitaotlused tuleks piiril kiiresti menetleda – just nagu Jukka Savolainen soovitab.

Peame võtma seisukoha, kas varjupaigaotsuse saab kiiresti teha ja taotleja Venemaale tagasi saata, ütleb Savolainen.

Kui Venemaa ei luba pöördunuid riiki tagasi, muutub olukord keeruliseks. Savolainen tunnistab seda.

Kolmas meetod puudutab olukorda, kus suur hulk varjupaigataotlejaid siseneb riiki ka siis, kui piir on suletud. Jukka Savolaineni sõnul on hübriidohuga võitlemisel oluline, et saabujad peatataks Soomes ja neid ei lastaks vabalt mujale EL-i reisida.

Korralduskeskused peavad asuma piiri lähedal, et seal inimeste liikumine peatuks ja uustulnukate kodumaale läheks sõnum, et siia ei tasu tulla, annab Savolainen nõu.

Peaminister Orpo tunnistas intervjuus, et kiire piiril töötlemine ja võimalik tagasipöördumine Venemaale on seotud suurte probleemidega. Ka Savolainen tunnistab, et uute meetodite juurutamisel on probleeme.

Häid lahendusi tegelikult ei ole, ütleb Jukka Savolainen.

Soome püüab täita rahvusvahelisi inimõigusi ja pagulasi käsitlevaid lepinguid. Savolaineni hinnangul saaks tema esitatud kolme meetodit rakendada nii, et need ei läheks vastuollu olulisemate rahvusvaheliste lepingutega.

Selle asemel võib tekkida konflikt algseid lepinguid täiendavate osadega. Osa rahvusvahelise õiguse raamistikust, mida me tavaliselt järgime satuks ohtu, ütleb Savolainen.

Võrgujuht Jukka Savolaineni argumendid tekkinud olukorras uute vastumürkidena on kindlad.

Varjupaigataotlejate ränne Venemaalt Soome piiri poole algas sügisel. Nähtust on võrreldud sündmustega Valgevene piiril. Riik on põhjustanud rahutusi, organiseerides oma naaberriikide piiridele hulgaliselt varjupaigataotlejaid. Osa taotlejaid jäigi riikidevahelisse piiritsooni.

Hübriidohtude kompetentsikeskuse asjatundja Jukka Savolainen ütleb, et kui kaua selline olukord Soome ja Venemaa piiril kestab, pole veel võimalik teada.

„See võib olla ajutine häire, mille Venemaa peagi katkestab,” ütleb Savolainen.

Sündmused võivad olla ka osa fundamentaalsest ahistamisest.

Või see võib olla märkimisväärne alus Euroopa Liidu ja Soome destabiliseerimiseks, jätkab Savolainen.

Suurte pagulaste ja varjupaigataotlejate voogude suunamine Soome ja teistesse Euroopa riikidesse võib tuua kaasa suuri muutusi.

Eesmärk on siis suruda siia nii suur hulk illegaalseid immigrante, et meie süsteem kukuks kokku ja ühiskond muutuks ebastabiilseks, täpsustab Savolainen.