Soome välisministeeriumi reisiinfo Valgevene kohta on lakooniline. Selles öeldakse lühidalt: „Vältige igasugust reisimist.”

Valgevene suursaadik Helsingis Aleksei Samosujev selle pärast ei muretse, vaid võtab külalisi energiliselt vastu ja üllatab kohe suurepärase inglise keele oskusega, vahendab Iltalehti.

Samosujev on väga altis jagama oma seisukohti Valgevene ja Soome suhetest Euroopa Liiduga nüüd, mil Valgevene on pärast Venemaa rünnakut Ukrainasse sattunud samuti EL-i sanktsioonide nimekirja.

Rünnaku asemel kasutab Samosujev Venemaa käivitatud sõja kohta terminit „sõjaline erioperatsioon”. Ta rõhutab, et Valgevene ei ole sellega seotud, kuigi operatsiooni algstaadiumis ründasid Vene sõdurid Ukrainat Valgevene pinnalt.

Venelased ja valgevenelased on üksteisele ajalooliselt lähedased lihtsalt seetõttu, et oleme mõlemad idaslaavlased. Me oleme vennad. Ka meie riigid on liidus, kuid Valgevene ei ole kindlasti konflikti osaline, ütleb ta.

Soome meedia on sellest aru saanud ja Soomes ei väideta enam, et Valgevene on sellega (sõjaga) seotud, erinevalt algusest. Valgevene korraldas ka esimesed rahuläbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel (Brestis 2022. aasta kevadtalvel).

Tegelikkuses on side Valgevene ja Venemaa vahel tugev ka sõjaliselt, millest andis veelgi tunnistust selle aasta suvi, kui Venemaa alustas oma taktikaliste tuumalõhkepeade viimist Valgevenesse. Valgevene ametliku kommentaari kohaselt oli president Aleksandr Lukašenka palunud Venemaalt tuumalõhkepäid. Ta on ka öelnud, et on valmis neid kasutama.

Samosujev möönab, et Venemaa on Valgevene jaoks prioriteetne ja kõige olulisem võõrvõim nii majanduslikult kui ka sõjaliselt, kuid vaatamata sellele on Valgevene iseseisev riik, mis lõpuks teeb oma otsused iseseisvalt.

Valgevene ei ole tahtnud oma suhteid ühegi riigiga katkestada ega taha ka edaspidi, sõnab saadik.

Lukašenka on varem teatanud, et Valgevene astub Venemaa kõrval Ukraina sõtta vaid juhul, kui rünnatakse tema enda territooriumi.

Samosujev ei sea kahtluse alla Venemaa otsust Ukraina vastu sõtta minna. Tema sõnul oli see otsus, mille Venemaa pidi tegema.

Keegi ei taha sõda ja kõik tahavad rahu, ja nii on ka Valgevenes. Kõik tahavad, et sõda lõppeks, väidab ta.

Ma ei tea, kuidas rahu taastada. Ma ei tea. Aga selge on see, et osapooled tuleks panna omavahel läbi rääkima. Venemaa on selleks valmis, aga Ukraina mitte, samuti mitte EL ja USA. Ühel hetkel algab aga dialoog uuesti EL-i ja Venemaa ning ka Valgevene vahel. Alguses algab see minimaalselt, kuid see algab, märgib ta.

Samosujev on EL-i suhtes kriitiline. Diplomaadi sõnul on selge, et EL ei tee mingeid olulisi otsuseid ilma USA-lt esmalt nõu – või luba – küsimata. Tema sõnul on EL täielikult sõltuv USA-st, kust saab oma tegevusjuhised. Sama kehtib ka Ukraina kohta.

EL ühel pool ning Venemaa ja Valgevene teisel pool elavad justkui kahes täiesti erinevas paralleelmaailmas ning EL ei ole nõus teist poolt kuulama. Venemaa ja Valgevene oleksid valmis EL-ile lähenema, kuid EL ei kuula, vaid hoiab kinni juba kaotatud suurriigi staatusest, väidab suursaadik.

Samosujev on kindel, et suhted EL-i ja Venemaa vahel hakkavad vaikselt taas paranema, hoolimata sellest, mis Ukrainas toimub.

See on eelkõige majanduslik küsimus ja kõik sõltub sellest, kui kaua on EL-i riikide elanikud valmis majanduslangust taluma. Kaks aastat tagasi uskus EL, et Venemaa, aga ka Valgevene majandus kukub sanktsioonide tõttu kokku, kuid juhtunud on täiesti vastupidine. EL-i regiooni majandus langeb, kuid nii Venemaa kui Valgevene on kiiresti leidnud oma toodetele asendusturud Hiinas ja Aasias ning osaliselt ka Aafrikas. Viimase paari aasta jooksul on Valgevene olnud väga aktiivne oma välis- ja kaubanduspoliitikas.

Samosujev ütleb, et Valgevene majandus on viimased kaks aastat püsinud stabiilne. Hiljem saadab ta Valgevene keskpanga koostatud aruanded ja tabelid, mis tõestavad, et see on nii olnud.

Tõe teine ​​pool on see, et nii Lääne alliansi poolt Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid kui ka Ukraina turu kokkuvarisemine on Valgevene majandusele tugevalt mõjunud. Esimesel sõja-aastal kahanes riigi tööstustoodang ja sisemajanduse kogutoodang umbes viis protsenti, kuid sellest ajast alates on ta suutnud Venemaa abiga uue olukorraga kohaneda. Venemaa on andnud Valgevene käsutusse oma transpordi- ja sadamavõimsused ning kiirendanud Valgevene toodete pääsu oma turule.

Aleksei Samosujevi sõnul on oma majandus ja seeläbi ka heaolu asi, mis ka üksikuid soomlasi lõppkokkuvõttes huvitab. Ta väidab, et soomlased kannatavad tohutult, sest Soome suhted Venemaaga on nüüdseks katkenud.

Viimased 30 aastat on Soome olnud Venemaa lääneosa õnnistuseks ja vastutasuks on Soome Venemaa abil tohutult raha teeninud. Nüüd, mil koostöö on lõppenud, on Soome majandus languses, võtab ta kokku.

Pole kahtlustki, et Soome majanduse languse suurim põhjus on Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid ja kaubandussuhete katkemine ning see, kuidas need Soomet mõjutavad, märgib saadik.

Sanktsioonid kehtestati teatavasti Venemaa ebaseadusliku ja jõhkra agressioonisõja tõttu.

Samosujev toob näite Soome tarbija viletsast olukorrast: mõni aeg tagasi maksis Helsingi toidupoes croissant 35 senti, nüüd aga 70 senti. Ta täpsustab, et tegemist on Lidli kauplusega.

Samosujev märgib, et ka Soomel on olnud palju koostööd Valgevenega ühiskonna erinevatel tasanditel ning ta toob näiteks rohemajanduse ja metsade kaitse.

Soome on tahtnud selle kõik lõpetada, millest on kahju, räägib saadik.

Samosujevi sõnul on Soomel väga raske leida asendus kaubanduspartnereid Venemaa asemele, sest näiteks läänenaabri Rootsi puhul „ei oota Soomet keegi”. Venemaa turule naasmine saab olema Soome ettevõtetele keeruline, sest soomlastest jäetud turunišid on nüüdseks täitunud eelkõige Hiina firmadega ning nad pole valmis neist loobuma.

Ma väga loodan, et Soome katkestab nii-öelda keti ja hakkab uuesti majanduslikult õitsema. Õnnitlen ka Soomet, kui tal õnnestub leida oma majandusele lääne suunal täiesti uus mudel. Elame-näeme, sõnab saadik.

Valgevene on veidi üle üheksa miljoni elanikuga riik Venemaa ja Poola ning Balti riikide vahel. Veebruari lõpus toimuvad riigis duuma ehk parlamendi valimised. EL-i riigid on Valgevenet korduvalt süüdistanud valimispettuses ja inimõiguste rikkumises.

Möödunud suvel kirjeldas ÜRO eriesindaja Anais Marin inimõiguste olukorda Valgevenes kui katastroofilist. Marini sõnul läheb olukord iga päevaga hullemaks, sest Valgevene võimud teevad meelevaldseid vahistamisi kiirusega 17 vahistamist päevas.

Samuti ütles Marin, et Ukraina sõja vastu protestimine on toonud kaasa vahistamisi ja arreteerimisi ka Valgevenes. Valgevenes on üle 1500 poliitvangi.

Aleksei Samosujev on nõus ka seda teemat kommenteerima. Tema sõnul on Valgevene kodanikuühiskond nagu ka Soome, kuid kodanikuühiskonna definitsiooni mõistetakse neis kahes riigis erinevalt.

Valgevene on valmis arutama EL-iga kodanikuühiskonda ja võimalikke inimõiguste rikkumisi, kuid arutelu peab toimuma teist poolt austades ja võrdsetest lähtekohtadest. Ta väidab, et EL ei taha sellist arutelu.

Samosujevi sõnul on kõik Valgevenes süüdi mõistetud opositsioonipoliitikud saanud karistuse kuritegude eest, mille eest nad oĺeks kandnud karistust ka Soomes.

On olnud maksukuritegusid, vägivallakuritegusid ja muud. Kohtuotsused on õigustatud, sõnab saadik.

Samosujevi sõnul on Valgevene tõeline kodanikuühiskond seal, kus elab suurem osa selle elanikest ehk väikelinnades ja maal asuvates külades. On lihtsaid inimesi, kes elavad lihtsat elu. Nendes oludes on inimesed oma riigi ja selle juhtidega enamasti rahul.

„Muidugi on kriitikat, aga hea oleks, kui kriitikaga koos oleks alati ka ettepanekuid, kuidas probleemkohtadega tegeleda,” nendib ta.

Valgevenes on presidendil suur võim, millel on ka oma põhjused ja taust. Näiteks Soomes on vastavalt tugev parlamentaarne süsteem, millel on ka oma põhjused. Valgevene süsteem sobib Valgevenele ja Soome oma Soomele, räägib saadik.

Samosujevi sõnul tuleb alati silmas pidada, millistest tingimustest hakkas Valgevene kujunema praeguse olukorrani.

Meie riik oli pärast Nõukogude Liitu praktiliselt varemetes, kuid praegu on meie elatustase kõrgem kui paljudes teistes endistes liiduvabariikides, sõnab saadik.

Võrreldes EL-i riikidega on Valgevene aga endiselt vaene riik, olgugi et SKT elaniku kohta kuulub maailma 100 jõukama riigi hulka. Maailmapanga andmetel kulutas Valgevene veel vähemalt 2022. aastal relvadele ja muudele sõjalistele kulutustele vaid 1,2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.

Samosujevi sõnul ei mõista EL Valgevenet, kui nad üritavad luua „muinasjuttu” selle inimõiguste olukorrast.

Teisest küljest pole see üldse oluline. Me elame Valgevenes oma elu ja teeme oma otsused ise. Elame omal moel. Meil pole komplekse üheski suunas, sõnab saadik.

Suursaadik Samosujev ütleb, et talle meeldib Soome ja seda öeldes tundub ta siiras. Ta on Soomes olnud üle viie aasta. Talle meeldivad Soome värvikad aastaajad ja seenemetsas käimine. Talle meeldib ka jäähoki, sest see on „tõeline meeste mäng”.

Samosujev peab Soome viimaste aegade suuremaid poliitilisi otsuseid mõistetavaks, kuigi ei pea Soome liitumist NATO-ga tema arvates eriti heaks otsuseks.

Sellel on oma ajalugu ja see areng algas juba 90ndatel. NATO-ga liitumine poleks Soomele vajalik olnud, kuid loomulikult rõhutab Valgevene, et Soome on iseseisev riik ja Soome valitsus teeb oma otsused ise, ütleb ta.

Üldiselt ei soovi Samosujev kommenteerida Soome sisepoliitikaga seotud teemasid, kuna tegemist on Soome siseasjadega. Küll aga avaldab ta kahetsust, et Soome astumine NATO-sse rikkus Euroopas teatud tasakaalu.

Soome saavutas neutraalseks riigiks jäämisega palju, kuid NATO liikmena ei muutu ta enam kunagi neutraalseks. DCA lepingut, mida Soome praegu USAga sõlmib, võib vaadelda kui neutraalsusest loobumise pitserit, märgib saadik.

Samosujevi sõnul soovib Valgevene Soomele eelkõige stabiilsust. Ta rõhutab, et Valgevene ja Soome jagavad sama geopoliitilist piirkonda ja on praktiliselt naabrid, kuigi riikidel pole ühist maismaapiiri.