Rootsi kaitsejõudude staabiülem Michael Claesson peab võimalikuks, et Venemaa saadab järgmisena Kaliningradist migrante Rootsi.
Venemaa võiks tuua inimesi Kaliningradi ja saata nad paadiga Läänemerele, kommenteeris Claesson Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT teatel.
Soome Välispoliitika instituudi Venemaa uurija Jussi Lassila peab Claessoni esitatud stsenaariumit ebatõenäoliseks „õudusstsenaariumiks”, vahendab Yle.
Tema sõnul eeldaks see Venemaalt täiesti uutmoodi tegevust, mida pole nähtud isegi idapiiril.
Venemaa peaks sisuliselt inimesi Kaliningradi lennutama. Märkamatult oleks selda väga raske teha. Venemaa paljastaks kohe, kui halastamatult ta inimesi relvana kasutab, ütleb Lassila.
Venemaa on seni eitanud Soome valitsuse väiteid, mille järgi oli Venemaa tegevus Soome piiril novembris organiseeritud.
Venemaa väidab, et tema piirivalvurid pole lubanud dokumentideta inimesi piiritsooni siseneda.
Lassila peab Venemaa väidet silmakirjalikuks, sest näiteks venelasi ei lasta piiritsooni ilma mõjuva põhjuseta.
Küll aga toob ekspert välja, et Venemaa piirivalvurid tegutsevad Soome piiril väga diskreetselt, kui lühikese aja jooksul jõudsid piiritsooni sajad piiriületajad.
Kaliningradis ei oleks selline peen operatsioon piirkonna geograafilise asukoha tõttu edukas.
Potentsiaalsete piiriületajate vedamine Kaliningradist Rootsi oleks Lassila arvates eriline, sest Kaliningradist on lihtne minna EL-i riikidesse Poolasse ja Leetu.
Lisaks peaks Venemaa organiseerima Läänemerele smugeldajaid ja paate, et Kaliningradist inimesi Rootsi toimetada.
Kui Venemaa hübriidoperatsiooni eesmärk on survestada EL-i riike, võidakse samahästi saata migrante Balti riikide piiridele või Norrasse.
Kaliningrad on Venemaale sõjaliselt oluline, seda enam, et NATO on sel sügisel oma kohalolekut Läänemerel suurendanud. Kaliningradi ligi 150 km pikkune rannik on peaaegu täielikult Vene sõjaväe kasutuses.
Miks siis Rootsi usub, et Venemaa kasutab Kaliningradi oma hübriidoperatsioonis?
Lassila hinnangul võib Rootsi karta oma lõppjärgus oleva NATO liikmelisuse pärast. Sõjaväelise alliansi reeglite järgi ei saa sõjas olev riik NATO-ga liituda.
Rootsis kardetakse võib-olla, et Venemaa võib tekitada julgeolekupoliitikas häireseisundi. Vähemalt oleks see Venemaa huvides, nendib Lassila.
Rootsi NATO liikmeks saamise ajakava on endiselt ebaselge.
Rootsi välisminister Tobias Billström ütles kolmapäeval, et Türgi eeldab, et Rootsi saab NATO liikmeks kahe nädala jooksul.
Kui Venemaa üritaks mõjutada Rootsi NATO protsessi, valiks ta ilmselt lihtsamad vahendid kui inimeste lennutamine Kaliningradi.
Lassila sõnul võib selline „lihtne vahend” olla Läänemerel provokatsiooni tekitamine.
Novembri alguses avaldas Rootsi kaitseministeerium raporti, milles loetles tõenäolised julgeolekuohud.
Aruandes mainitakse turvaohtudena küberrünnakuid, mõjutamiskampaaniaid ja veealuse infrastruktuuri saboteerimist.
Kaitseministeeriumi dokumendis on kirjas, et Rootsi NATO-ga liitumisel väheneb Rootsi-vastase sõjalise rünnaku oht, kuid sõjalise liiduga liitumine suurendab hübriidoperatsioonide riski Rootsis.
Rootsi relvajõud on valmistunud hübriidoperatsiooniks Läänemerel, ütles Claesson neljapäeval SVT teatel.
Lassila hinnangul on Rootsi relvajõud ilmselt teadlikud pikaajalise kaitsevõime nõrgenemise tagajärgedest riigi armeele.
Rootsi kaotas üldise ajateenistuse 2010. aastal, kuid taastas selle osaliselt seitse aastat hiljem. Alates 2017. aastast on Rootsis kasutusel valikajateenistus. 2022. aastal teatas toonane peaminister Magdalena Andersson, et Rootsi hakkab oma armeed tugevdama.
Kui Venemaa praegu ründaks, ei peaks Rootsi vastu üle nädala, märkis Andersson.
Kaitseväe esindaja sõnavõttudest võib tõlgendada, et kaitsevägi soovib õudusstsenaariumi abil tuletada meelde relvajõududele eraldatud ressursside olulisust, märgib Lassila. Ta peab tõenäoliseks, et Claessoni avalduse aeg oli kalkuleeritud. Claesson tõi Kaliningradi ohu välja pärast seda, kui Soome teatas oma piiride sulgemisest.
