Algklasside poiss kirjutab Peterburi linna kubernerile tänukirja. Aitäh, et andsite mulle unistuse, ütleb poiss ühes veebis avaldatud videos.

Kirja lõpetab ta lubadusega teha kõik, et tema kodulinn Mariupol oleks tulevikus sama kuulsusrikas kui Peterburi, vahendab Yle.

Stseen videos on näide propagandast, kus Venemaa kasutab ära Ukraina lapsi, kes on täielikult riigi meelevallas.

Video on filmitud Soome piiri lähedal asuvas laagris. Seal teeb Venemaa okupeeritud aladelt toodud lastele venemeelset ajupesu.

Yle hankis kinnisest laagrist turvakaamera kaadreid ja imbus sotsiaalmeedias ühte gruppi, kus laagri korraldajad avaldasid ohtralt kaadreid laste tegevusest.

Videos esinev poiss on suure tõenäosusega kogenud Venemaa jõhkrat rünnakut Ukraina idaosas. Yle leidis sama poisi Mariupolis sõja ajal tehtud fotolt.

Venemaa pommitas Mariupoli maatasa kevadel 2022. Teadaolevalt hukkus mitukümmend tuhat inimest. Need, kes ellu jäid, jäid ilma peavarju ja toiduta.

Selle loo keskmes on umbes sajast lapsest koosnev seltskond, kes toodi oktoobri ja novembri vahetusel nädalaks suurlinnast Peterburist lääne pool asuvasse laagrikeskusesse.

Keskus asub Zelenogorskis, mis on soome keeles tuntud ka kui Terijoki. Venemaa toob sinna pidevalt Ukraina laste gruppe.

Ukraina võimude väitel on Venemaa seni viinud ajupesulaagritesse 10 000 last. Täpne arv pole teada.

Venemaa pole lapsi kõigist laagritest koju saatnud.

Laagrite eesmärk on ukraina laste venestamine ehk siis nende ajupesu. Korraldajad püüavad panna lapsi imetlema Venemaad kui säravat riiki ja heategijat.

Plaanidest annab ilmekalt märku ka Terijoki laagri kompaktne programm, mille raames külastati mitmeid Peterburi vaatamisväärsusi.

Lapsed viidi muuhulgas Etnograafiamuuseumi näitusele, kus muuseumi kodulehe andmetel esitleti ukrainlaste ja venelaste „ühisjuuri” ja „sajandevanuseid naabrisuhteid”.

Yle sai kätte fotod laagri seest ja muuseumikülastuse kohta sotsiaalmeedia Telegrami grupist.

Väärib märkimist, et peaaegu kõigis videotes katab taustamuusika tõelisi hääli. Vaataja ei saa seetõttu kuulda, mida lastele räägitakse või mida nad omavahel räägivad.

Piltide ja videote põhjal tunduvad lapsed olevat algklasside õpilased ja teismelised, ehk umbes 8-16 aastased.

Eriti kõige väiksemate lastega on lihtne manipuleerida. Identiteedi muutmine on veelgi lihtsam, kui lapsed on kogenud sõjakoledusi ja olnud vanematest eraldatud, ütleb laste narratiivide hindamisele spetsialiseerunud kohtupsühholoog.

„Selline organiseeritud tegevus, mis kirjeldab lastele, mida nad peaksid uskuma, võib selles vanuses lastele ja noortele väga suure mõju avaldada,” ütleb Julia Korkman Euroopa Kriminaalpoliitika Instituudist.

Ta on näinud Yle hangitud kaadreid laagrilastest.

Esmapilgul võib see paista tavalise lastelaagrina. Lapsed võivad piltidel naeratada ja lehvitada. Korkmani sõnul on positiivne tähelepanu eriti oluline lastele, kes on kogenud näiteks vaesust ja ebakindlust.

Laps on sageli väga tundlik märkama, kuidas käituda, et saada oma keskkonnast positiivset tagasisidet, märgib Julia Korkman.

Venemaa selge eesmärk on voolida lastest isikud, kes täiskasvanuna muudaksid okupeeritud Ukraina alad lõplikult Venemaa omadeks.

Tõenäoliselt on lapsed venestatud juba kodulinnas Mariupolis. Koolide õppekavad on muudetud venekeelseks ja vanematel pole muud võimalust.

Seal [okupeeritud aladel] valitseb hirmu õhkkond, ütleb Ukraina inimõigusorganisatsiooni Almenda direktor Maria Sulialina.

Pole teada, kuidas vanemad vabatahtlikult oma lapsi laagritesse saadavad ja kui täpselt neile laagri programmist räägitakse. Vaeste vanematega on endiselt lihtne manipuleerida.

Ajaloolase sõnul kasutab Venemaa osavalt propagandat, sest räägib korduvalt Mariupolist, mida ta pommitas, kui Peterburi sõpruslinnast.

Laagri programmis ega kümnetes sotsiaalmeedia postitustest pole ainsatki mainimist laste päriskodumaast või okupeeritud aladest.

See on üsna murettekitav, et laiem kontekst oli täiesti puudu, ütleb Turu ülikooli ajalooteadlane Pia Koivunen.

Koivunen peab tõenäoliseks, et Venemaa jätkab laagrite korraldamist ka tulevikus. Venemaa on alati kasutanud lapsi propaganda vahendina, kui tahab rahvale meeldida.

Ukrainas aitavad psühholoogid ja õpetajad lastel toime tulla sellega, mida Venemaa on neile laagrites üritanud teha.

Sellegipoolest on Venemaalt või okupeeritud aladelt turvaliselt välja pääsenud vaid väike osa Venemaa poolt kaasa võetud lastest.

Ukraina inimõigusorganisatsioon Almenda on nõudnud, et laste laagritesse viimine tuleks määratleda genotsiidina. ÜRO uurib Venemaa tegevust kui võimalikku sõjakuritegu.

Seni on aga rahvusvahelise üldsuse tegevus sunniviisilise venestamise vastu olnud minimaalne.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus ICC andis Ukraina laste sunniviisilise ümberpaigutamise ja lapsendamise tõttu välja Venemaa presidendi Vladimir Putini ja lastevoliniku Maria Lvova-Belova vahistamismääruse.

Terijoki laagrikeskus pälvis novembris Venemaa eriolukordade ministeeriumi preemia kui aasta parim Peterburi piirkonna lastelaager.