Ungari on Euroopa Liidu hääletustel olnud nn must lammas, mistõttu tahetakse riigilt hääleõigus ära võtta, et säilitada ühtsust hääletamisel.

EL-i riikide juhid murravad pead, kuidas peatada Ungari peaministri Viktor Orbáni katse nurjata Brüsseli toetus Kiievile, ütlesid ametnikud ja diplomaadid pärast seda, kui Ungari liidri järeleandmatus Ukraina abi suhtes tähistas uut madalseisu tema suhetes blokiga, vahendab Financial Times.

Neljapäeval Brüsselis toimunud EL-i liidrite tippkohtumisel loobus Orbán ootamatult liitumisläbirääkimisi arutamast pärast seda, kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz veenis teda ruumist lahkuma kohvi jooma, tegelikult hoidus hääletamisest pärast seda, kui oli nädalaid andnud märku, et seisab vastu igasugusele sammule kõneluste alustamiseks.

Kuid mõni tund hiljem rikkus ta Kiievi peomeeleolu ja rõõmustas Kremlit, pannes veto 50 miljardi euro suurusele nelja-aastasele finantsabi paketile.

Isegi Orbáni standardite järgi oli see liig, mis ajas tema partnerid marru. Tema keeldumine leida kompromissi peamises ELi julgeolekuküsimuses tekitas jahmatust isegi nendes, kes on temaga aastaid vägikaigast vedanud.

Saksa Marshalli fondi mõttekoja vanemteadur Daniel Hegedüs ütles: „See oli EL-i jaoks madalpunkt ja uus eskalatsiooni kõrgpunkt.”

Suure osa oma 13 võimul oldud aastast on Orbán kasutanud vastandlikku suhet EL-iga, et meeldida oma valijatele ja saada Brüsselist rahalisi järeleandmisi. Tema praegune vaidlus Brüsselis on 20 miljardi euro suuruse rahastamise peatamine õigusriigi ja põhiõigustega seotud murede tõttu, kuid ELi ametnikud kavatsevad piirata tema võimet bloki tegevuskava nurjata.

„Ta võtab omaks käitumise ja me kõik õpime sellest. Me kõik näeme, mida on vaja tema tegutsema panemiseks, ja see on raha,” ütles kõrge ELi diplomaat.

Orbán algatas 2019. aastal ELi-vastase palaktikampaania, kujutades toonast Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit Ungaris sündinud miljardärist filantroobi George Sorose marionetina. Kuna juunis toimuvad taas Euroopa Parlamendi valimised, ilmusid hiljuti Budapesti tänavatele sarnased plakatid, millel on Junckeri järglane Ursula von der Leyen koos filantroobi poja Alex Sorosega.

Kauaaegne euroskeptik ja kes kutsub ennast „illiberaalseks demokraadiks” on mänginud kõvasti mitmel varasemal tippkohtumisel, lubades blokeerida EL-i 1,8 triljoni euro suuruse eelarve ja pandeemia taastamise fondi 2020. aastal või 18 miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale aasta tagasi.

„Ta on alati tehinguline, mitte kunagi ideoloogiline,” ütles üks Euroopa diplomaat. „Ja me ei tohiks alahinnata, et talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis.”

Eelmise nädala tippkohtumise eel nägid EL-i juhid aga vaeva, et aru saada, mida kaval juht täpselt tahtis. Kas ta täitis Venemaa presidendi Vladimir Putini käsku või üritas sundida Brüsselit külmutatud raha vabastama?

Päev enne EL-i juhtide Brüsselisse kogunemist nõustus komisjon Ungarile vabastama 10 miljardit eurot külmutatud vahenditest, väites, et see on ellu viinud reforme, mis tugevdavad kohtute sõltumatust. EL-i ametnikud ütlesid, et lahendus oli teenetepõhine, kuid ajastus oli kasulik.

Orbán ja tema liitlased on korduvalt öelnud, et tema vastuseis Ukraina abistamisele ei ole seotud Ungari EL-i rahastamisega. Kuid kui tippkohtumine reedel lõppes, nimetas ta lõpuks oma hinna: ülejäänud 20 miljardi euro maksmine.

„See on Ungarile suurepärane võimalus teha selgeks, et ta peaks saama selle, mida ta väärib,” ütles Orbán Ungari avalik-õiguslikule raadiole. „Mitte pool ega veerand, vaid kogu summa. Nõuame õiglast kohtlemist ja nüüd on meil hea võimalus see saavutada.”

Ungari liider märkis ka, et tal on veel 75 võimalust Ukraina liitumisprotsessi tõkestamiseks, kuna iga etapp nõuab EL-i liikmete ühehäälset heakskiitu. Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et Ungari saab juulis bloki kuuekuuliseks roteerivaks eesistujaks, mis on veel üks potentsiaalne finantsvõimenduse allikas.

Rahaliste vahendite edasine vabastamine on aga tõenäoliselt tugeva vastuseisuga.

Parlamendiliikmed olid eelmisel nädalal vastu 10 miljardi euro suurusele komisjonitasule. „See on väljapressimine. Ei midagi vähemat,” ütles Saksa roheliste Euroopa Parlamendi liige Daniel Freund sotsiaalmeedias.

Ülejäänud 20 miljardit eurot, mis tuleb Ungarile maksta, peetakse kinni eraldi menetluse raames – see on uus tingimuslikkuse mehhanism, mis annab Brüsselile hoova, mida ta vajab õigusriigi põhimõtete ja demokraatlike rikkumiste ümberpööramiseks. Budapestile järeleandmine kahjustaks tõsiselt selle usaldusväärsust, ütlesid ametnikud.

„Kui liigume selles suunas liiga kaugele, peame mõistma, kuhu see meid viib,” ütles EL-i kõrge diplomaat. „Peame kaitsma protsessi terviklikkust.”

Mõned ametnikud on kaalunud nn artikli 7 karistusmenetluse taaskäivitamist õigusriigi rikkumiste eest, mis võib kaasa tuua hääleõiguse peatamise. Teine liikmesriik võib selle blokeerida, kuid valitsuse vahetus Poolas tähendab, et Ungaril pole enam garanteeritud kaitsjat. Siiski on mitmed riigid närvis selle pärast, et nad kasutavad liikmesriigi vastu sisuliselt EL-i suurimat relva.

Ametnike sõnul tahetakse selle asemel jätta Orbán rahastamisest ilma, et teha selgeks, et ta mõistaks oma vastuseisu „täiskulusid”.

Kui see ebaõnnestub, võivad ülejäänud 26 ELi liiget ühekaupa kokkuleppele jõuda, kuigi see võtaks aega ja pakuks vaid lühiajalist lahendust.

„Võib-olla võib Ungari tekitada rohkem probleeme,” ütles tippkohtumisel viibinud kolmas ELi kõrge ametnik. „Võib-olla suudab Ungari meid sundida kasutama mõnda erinevat tööriista. Kuid lõpuks ei saa Ungari takistada meid Ukrainale raha andmast.”

„Ta ei ole Putini marionett, nagu mõned võivad arvata,” lisas ametnik.