Venemaa on ähvardanud suunata raketirünnakud lääneriikide pihta, kui Ukrainale äsja annetatud hävitajad F-16 asuvad NATO territooriumil.
Vladimir Putini selline tegu käivitaks kindlasti ka Kolmanda maailmasõja stsenaariumi Lääne ja Venemaa vahel, vahendab Daily Mail.
Suur sõda on lähenemas, nagu Kreml täna hoiatas, et tuuma maailmasõda on lähemal kui kunagi varem pärast Kuuba raketikriisi 1962. aastal.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas Läänt, et Ukrainale antud täiustatud hävitajad F-16 on Venemaa jaoks õigustatud sihtmärk, kui need asuvad NATO riikides.
Zahharova ütles, et need neljanda põlvkonna hävitajad võivad asuda Poolas, Slovakkias ja Rumeenias, mis tähendab, et NATO on Ukraina konflikti „sukeldumas”.
„F-16 hävitajate Ukrainale üleandmise kohta on esitatud palju küsimusi,” ütles 47-aastane Zahharova. Ta jätkas: „Tahaksin öelda, et NATO liikmesriigid jätkavad, nagu te aru saate, Ukraina intensiivset relvastamist ja järgmisena tulevad taktikalised hävitajad.”
„Arvestades asjaolu, et märkimisväärne osa Ukraina lennuväljade infrastruktuurist on hävinud, on võimalik, et need Ameerika hävitajad asuvad väljaspool riiki, Poolas, Slovakkias ja Rumeenias. Seega läheb Põhja-Atlandi allianss Ukraina konfliktis aina sügavamale,” sõnas ta.
Ameerika Ühendriigid kiitsid augustis heaks hävitajate F-16 saatmise Ukrainasse Taanist ja Hollandist kaitseks Venemaa vastu. Ukrainasse peaksid nad jõudma järgmisel aastal.
Erakorralise ja täievolilise suursaadiku auastet omav Zahharova on Venemaa kõrgeim naisdiplomaat ja esitas NATO riikidele konkreetse ähvarduse oma ülemuse, Putini 73-aastase välisministri Sergei Lavrovi nimel.
Zahharova jätkas: „Lääs peab meie riigi vastu hübriidsõda Ukraina päästmise loosungi all.”
„Samal ajal nõustusid nad ka sellega, et nende peamine eesmärk on vältida vastasseisu Venemaaga. Naljakas. Tegelikkuses Venemaa ja NATO otsese sõjalise kokkupõrke riskid ainult suurenevad,” lausus ta.
„Vene relvajõudude jaoks on Ukraina relvajõudude poolel konfliktis osalevad hävitajad, olenemata sellest, kust nad lendavad, legitiimne hävitamise sihtmärk,” lisas ta.
Zahharova avaldus langeb kokku Venemaa julgeolekunõukogu aseesimehe, Venemaa endise presidendi ja peaministri Dmitri Medvedjevi hoiatusega.
„Mitte kunagi pärast Kuuba raketikriisi pole Venemaa ja NATO vahelise otsese kokkupõrke oht olnud nii reaalne, mis viib Kolmanda maailmasõjani,” ütles ta.
Rohkem kui 21 kuud kestnud Euroopa suurimas konfliktis pärast Teist maailmasõda jätkuvad Ukrainas lahingud, millel pole lõppu näha ja kumbki pool pole lahinguväljal saanud otsustavalt lüüa.
Külmuvates kaevikutes varjuvad Ukraina sõdurid tunnistavad, et on kurnatud, alustades teist talve täiemahulises sõjas ressursirikka ja tuumarelvaga varustatud suurriigiga, mille elanike arv on üle kolme korra Ukrainast suurem.
Ukrainlased teavad, et nad peavad tagama Lääne sõjalise abi, et jätkata – ja et see on raskem, kuna Iisraeli-Hamasi sõda Gazas hajutab globaalse tähelepanu kõrvale.
Vene väed, kes hõivavad umbes 17,5% Ukrainast, on taas idas pealetungil, olles suures osas vastu pidanud Ukraina vastupealetungile, mis ei suutnud läbi lüüa lõunas ja idas ulatuslikest kaitseliinidest.
Sünge väljavaade on teravas kontrastis Kiievi aastataguse hoogsa meeleoluga pärast seda, kui ukrainlased vastupidiselt ootustele lõid tagasi Vene väed oma pealinna ümber, enne kui vallutasid tagasi territooriumi kirdes ja lõunas, sealhulgas Hersoni linna.
Ohvrite arv kasvab jätkuvalt sõjas, mis on juba tapnud või haavanud sadu tuhandeid inimesi, hävitanud Ukraina linnu ja külasid, sundinud miljoneid oma kodudest lahkuma ja veel sadu tuhandeid okupatsiooni alla.
Kuid elutähtsa sõjalise ja rahalise abi edastamine Läänest ei toimu enam sujuvalt.
Tõepoolest, kolmapäeval tegid USA senati vabariiklased Putinile „suurima kingituse, mida ta võis loota”, blokeerides Ukrainale 60 miljardi dollari suuruse sõjaaja rahastamise paketi, ütles president Joe Biden.
Biden palus vabariiklastelt Ukrainale uut sõjalist abi, hoiatades, et Venemaa võit Ukraina üle jätab Moskvale võimaluse rünnata NATO liitlasi ja võib USA sõjaväelased sõtta tõmmata.
Kuid mõni tund hiljem hääletasid senati vabariiklased trotslikult 61 miljardi dollari suuruse Ukraina rahastamise blokeerimise poolt, mis oli hävitav löök Volodõmõr Zelenskile.
See oli osa laiemast 110 miljardi dollari suurusest paketist, milles sisaldub ka Iisraeli sõjaaegne rahastamine ja muud riikliku julgeoleku prioriteedid.
Biden taunis vabariiklasi selle sammu eest, öeldes, et nad on valmis Ukraina lahinguväljal sõna otseses mõttes põlvili lööma ja Putinile andma „suurima kingituse, mida ta võib loota”.
„Nad on valmis Ukraina lahinguväljal sõna otseses mõttes põlvili lööma ja selle käigus kahjustama meie riiklikku julgeolekut,” ütles raevukas Biden. Ta oli hoiatanud, et ilma vajaliku abirahata võib Ukraina sõjavägi kaotada.
„Kui Putin võtab Ukraina, siis ta sellega ei peatu,” ütles Biden varem. Putin ründab NATO liitlast, prognoosis ta, ja siis „meil on midagi, mida me ei näe ja mida meil täna pole: Ameerika väed võitlevad Vene vägedega,” lisas Biden.
Ja juba mõne tunni jooksul pärast hääletust teatas Kreml ülbelt, et Venemaa loodab, et USA Kongress blokeerib ka tulevase abi Ukrainale. Moskva süüdistas Bidenit Vene ohu kaardile mängimises raha saamise eesmärgil.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Biden soovib „jätkata maksumaksja raha põletamist sõja ahjus”.
