President Vladimir Putini enesekindlusel ei näi olevat piire. Ukraina ebaõnnestunud vastupealetungist ja läänepoolse toetuse vähenemisest õhutatuna ütleb Putin, et Venemaa sõjalised eesmärgid ei ole muutunud. Teisipäeval oma kindralite poole pöördudes kiitles ta, et Ukraina on nii kimpus, et Venemaa pealetungivad väed teevad, „mida me tahame”.

„Me ei loobu sellest, mis on meie oma,” lubas ta ja lisas tõrjuvalt: „Kui nad tahavad läbi rääkida, las nad räägivad läbi.”

Kuid hiljutise kulissidetaguse diplomaatia abil on Putin saatnud teistsuguse sõnumi: ta on valmis kokkuleppe sõlmima, vahendab New York Times.

Putin on vahendajate kaudu vähemalt septembrist saadik andnud märku, et ta on avatud relvarahule, mis külmutab lahingud praeguste rindejoonte järgi, jäädes kaugele alla tema ambitsioonidest domineerida Ukrainas, rääkisid kaks endist kõrget Kremlile lähedast Venemaa ametnikku ja Ameerika ametnikud, kes on saanud sõnumi Putini saadikutelt.

Tegelikult tegi Putin Ameerika ametnike sõnul ka aasta varem, 2022. aasta sügisel ettepaneku relvarahu sõlmimiseks. See vaikne avamäng, millest varem ei ole teatatud tuli pärast seda, kui Ukraina purustas Venemaa armee riigi kirdeosas. Putin märkis, et on Venemaa vallutatud territooriumiga rahul ja valmis vaherahuks, ütlesid ametnikud.

Putini korduv huvi relvarahu vastu on näide sellest, kuidas oportunism ja improvisatsioon on määratlenud tema lähenemist sõjale suletud uste taga. Kümned intervjuud teda pikka aega tundnud venelastega ja Kremli sisemist tööd mõistvate rahvusvaheliste ametnikega näitavad, et juht manööverdab riskide vähendamiseks ja oma valikuvõimaluste avatuna hoidmiseks sõjas, mis on kestnud kauem kui ta eeldas. Avaldades tulist avalikku retoorikat, telegrafeerib Putin eraviisiliselt soovi kuulutada välja võit ja minna edasi.

„Nad ütlevad: „Oleme valmis pidama läbirääkimisi relvarahu üle”,” ütles üks kõrge rahvusvaheline ametnik, kes kohtus sel sügisel Venemaa tippametnikega. „Nad tahavad lahinguväljal jääda sinna, kus nad on.”

Puuduvad tõendid selle kohta, et Ukraina liidrid, kes on lubanud kogu oma territooriumi tagasi vallutada, nõustuksid sellise kokkuleppega. Mõned Ameerika ametnikud väidavad, et tegu võib olla Kremli tuttava eksituskatsega ega peegelda Putini tõelist valmisolekut minna kompromissile. Endised Vene ametnikud lisavad, et Putin võib uuesti meelt muuta, kui Vene väed hoo sisse saavad.

Viimase 16 kuu jooksul neelas Putin alla mitu alandust – piinlikke taganemisi, kunagise sõbraliku sõjapealiku mässu –, enne kui ta jõudis oma praeguse pingevaba enesekindluseni. Kogu selle aja pidas ta sõda, mis on tapnud või sandistanud sadu tuhandeid, paljastades samal ajal vastuolusid, millest on saanud tema valitsemise tunnused.

Kuigi tal on kinnisidee Venemaa lahingutegevusest ja sellest, mida ta peab oma ajalooliseks missiooniks „algsete Vene maade” tagasivallutamiseks, on ta soovinud, et enamik venelasi jätkaks normaalset elu. Venemaad aastatepikkuseks sõjaks ette valmistades püüab ta vaikselt selgeks teha, et on valmis selle lõpetama.

„Ta on tõesti valmis praeguste positsioonide juures peatuma,” ütles üks endistest Venemaa kõrgetest ametnikest New York Timesile, vahendades sõnumit, mida Kreml vaikselt saadab. Endine ametnik lisas: „Ta ei taha ühtegi meetrit taganeda.”

Putin näeb praeguste ja endiste ametnike sõnul tegurite kokkulangemist, mis loovad soodsa hetke tehingu sõlmimiseks: lahinguväli, mis näib olevat ummikseisus, Ukraina pettumus pealetungi tagajärgedega, selle vähene toetus Läänes ja alates oktoobrist segav Gaza sõda. Ametnikud, nagu ka teised selle artikli jaoks intervjueeritud soovisid jääda anonüümseks, kuna kulisside tagune mäng on tundlik.

Pärast intervjuusoovi tagasilükkamist kirjalikele küsimustele vastamiseks ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov häälsõnumis, et „põhimõtteliselt on need teie esitatud teesid valed”. Küsimusele, kas Venemaa on valmis relvarahuks praegustel lahinguliinidel, osutas ta presidendi hiljutistele kommentaaridele; Putin ütles sel kuul, et Venemaa sõjaeesmärgid pole muutunud.

„Putin on tõepoolest kõnelusteks valmis ja ta on seda ka öelnud,” ütles Peskov. „Venemaa on jätkuvalt valmis, kuid ainult oma eesmärkide saavutamiseks.”

Ukraina on kogunud toetust omaenda rahuvalemile, mis nõuab Moskvalt kogu vallutatud Ukraina territooriumi loovutamist ja kahjutasu maksmist. President Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et ta ei näe märke sellest, et Venemaa tahaks läbirääkimisi pidada.

„Me näeme lihtsalt jultunud valmisolekut tappa,” ütles ta.

Putin uuris rahukõnelusi esimest korda sõja esimestel nädalatel, kuid need katkesid pärast Venemaa julmuste ilmsikstulekut Ukrainas. Seejärel, 2022. aasta sügisel, pärast Venemaa piinlikku taganemist Kirde-Ukrainast, saatis Putin Kiievile ja Läänele taas sõnumi, et ta on valmis lahingute külmutamise kokkuleppeks, väidavad Ameerika ametnikud.

Mõned Ukraina toetajad nagu endine USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley julgustasid Kiievit läbirääkimistele, sest Ukraina oli lahinguväljal saavutanud nii palju, kui ta võis mõistlikult oodata. Kuid teised Ameerika kõrged ametnikud arvasid, et kõnelusteks on liiga vara. Ja Zelenski lubas võidelda seni, kuni kogu riik on vabanenud Venemaa haardest.

Tänavuse, 2023. aasta algul valitses Moskvas süngus. Ida-Ukraina külmunud tasandikel oli suur osa Venemaa sõjaeelsest professionaalsest väest hävitatud, mistõttu halva väljaõppega sõjaväelased ja vanglatest värvatud süüdimõistetud tulistati surnuks juhuslikult kavandatud jalaväerünnakutes.

Putin rääkis avalikult sõjast vähe, tekitades küsimusi tema plaanide ja motivatsiooni kohta. Kuid eraelus võttis Putin oma ülemjuhataja rolli nende kuude jooksul peaaegu messialiku sihikindlusega, väidavad Kremli allikad. Üks ütles mullu veebruaris, et president pidas kaks videokonverentsi päevas sõjaväeametnikega, kes andsid talle ülevaate lahinguväljal toimuvate liikumiste üksikasjadest.

Sõda oli „võimatu peatada”, ütles isik, kirjeldades vestlust Vene kõrgeima sõjaväeametnikuga, sest Putin on „sellest kõigest endiselt sisse võetud”.

„Inimesed tahavad talle rääkida ainult häid uudiseid ja seda pole palju,” ütles allikas. „Nii et sa pead valetama.”

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu tegi selle aasta alguses toimunud eraviisilisel kohtumisel selgeks, et vaatamata oma tagasilöökidele on Putin otsustanud võitlust jätkata. Kohal viibinud kõrge rahvusvahelise ametniku sõnul esitas Šoigu statistika, mis näitab Venemaa eeliseid tankide ja sõjalennukite osas ning plaane suurendada kaitsetootmist. Ta uhkustas, et Venemaa suudab mobiliseerida kuni 25 miljonit meest, meenutas ametnik.

„Putin jaoks on see Venemaa versus USA ja Lääs,” ütles ametnik pärast kohtumist. „Putin ei saa endale lubada taganemist.”

Kui Ukraina alustas juunis oma kauaoodatud vastupealetungi, paistis Putin pinges ja ootas lahinguvälja teateid, ütlesid Kremli lähedased allikad. Avalikkuses sai Putinist võitluse reaalajas kommentaator, kes ihkas järjest edu saavutada.

„Vaenlane üritab rünnata,” ütles Putin 16. juunil Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil laval, kirjeldades „praegu” toimuvat lahingut. „Ma arvan, et Ukraina relvajõududel pole mingit võimalust.”

Samal päeval saabus Kiievisse Aafrika liidrite delegatsioon, kes lootis rahu vahendada. Ühel hetkel kiirustasid Ukraina ametnikud neid rünnaku eest hoiatades varjupaika. Järgmisel päeval küsis Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa Peterburis Putinilt, kas ta tõesti pommitas Ukraina pealinna Aafrika juhtide kohaloleku ajal.

„Jah, ma tegin seda,” vastas Putin kahe Ramaphosa lähedase inimese sõnul, „aga ma veendusin, et see on teie asukohast väga kaugel.”

Ta püüdis ikka armulist peremeest mängida, viies juhid õhtusöögikruiisile. Aafrika delegatsiooni liige ütles, et Putin näis olevat huvitatud tulevaste kõneluste kanali ettevalmistamisest.

„Asi pole selles, et ma tahan läbirääkimisi pidada,” ütles isik Putini seisukohta kirjeldades. „Kuid kui aeg saabub, peab mul olema väga hästi läbimõeldud, intelligentne ja võimekas läbirääkimiste kanal.”

Nädal hiljem käivitas palgasõdurite grupeeringu pealik Jevgeni Prigožin oma ebaõnnestunud mässu.

Pärast seda, kui Prigožin nõustus Valgevenesse taandumise lepinguga, asus Putin võiduks pöörama tema 24-aastase võimul oldud aasta ühte alandavamat hetke. Ta kuulutas uhkel Kremli tseremoonial, et mässu läbikukkumine näitas Vene riigi tugevust. See andis vihje sellele, mida Putin võiks teha, kui ta Ukrainas oma esialgsetele eesmärkidele alla jääb: kuulutada välja võit ja liikuda edasi.

Kremli analüüs näis olevat, et avalikkuse toetus sõjale on lai, kuid mitte sügav – see tähendab, et enamik nõustub sellega, mida Putin võiduks nimetab. Üks valitsuse avaliku arvamuse uurijaid Valeri Fjodorov ütles septembris antud ajaleheintervjuus, et sõda toetab aktiivselt vaid 10–15 protsenti venelastest ja et „enamik venelasi ei nõua Kiievi või Odesa vallutamist”.

Suve lõpuks hakkasid sündmused nihkuma Putini kasuks. Prigožini surm lennuõnnetuses, mida laialdaselt peetakse Kremli teoks, kõrvaldas tema kõige ohtlikuma kodumaise vaenlase. Lahinguväljal näis Venemaa olevat juba edukas Ukraina vastupealetungi tõrjumisel.

Putinist ja tema valitsusest õhkus stabiilsust ja usaldust. President jätkas hommikuujumist, ütlesid mitmed tema ajakavaga kursis olevad inimesed. Kremli tippametnikud olid hakanud võtma puhkuseid.

„Nad on juba maha rahunenud,” ütles Kõrgõzstani peaminister Akõlbek Žaparov oktoobris antud intervjuus, viidates paljude Venemaa ametnike ja eliidi üllatusele ja murele, kui Putin eelmisel aastal Ukrainasse tungis. Pärast seda, kui nad nägid Putini sõda esimest korda „katastroofina”, lisas ta, „nad on nüüd sellega harjunud”.

Ühel oktoobrikuu laupäeval tähistas Putin oma 71. sünnipäeva koos Usbekistani ja Kasahstani – kahe Kesk-Aasia riigi – liidritega, kes on püüdnud hoida sõjas neutraalset joont. Kui nad saabusid tema Moskva äärelinna residentsi, istus Putin uue Venemaal toodetud limusiini rooli, näidates üht viisi, kuidas Kremli jutu järgi muutub Venemaa isemajandavamaks.

Siseruumides olles rääkisid kolm juhti plaanist müüa Venemaa gaasi Usbekistani. Üks kohalviibinud inimene meenutas Putini rahulikku enesekindlust ja pingevaba kehakeelt. „Ta ei näinud välja nagu mees, kes peab sõda,” ütles inimene.

Alles pärast sünnipäevalõunat mõistsid nad mujal toimuvate sündmuste täit tähendust. See oli 7. oktoober.

Hamasi tol päeval toimunud terrorirünnak ja Iisraeli äge sõjaline reaktsioon osutus Venemaale propaganda õnnistuseks, tõmmates tähelepanu Ukrainalt eemale ja võimaldades Putinil ühineda Gaza pommitamise ja Ameerika Iisraeli toetamise hukkamõistmisega koos suure osaga maailmast.

„Ta näeb, et Lääne tähelepanu on eemaldumas,” ütles peaminister Viktor Orbani abi Balazs Orban, kes osales oktoobris Ungari liidri kohtumisel Putiniga.

Oktoobri lõpus ootas liberaalne Vene poliitik Grigori Javlinski üle kesköö Kremlis audientsi. Ta ütles, et püüdis Putinile muljet avaldada Ukrainas hukkunud venelaste arvuga, mis ületas Nõukogude Liidu kaotusi enam kui kümme aastat kestnud sõjas Afganistanis.

Seejärel esitas Javlinski 90-minutilisel kohtumisel oma keskse sõnavõtu: kui Putin oleks valmis „vähemalt relvarahule mõtlema”, oleks Lääne-Ukrainas sündinud Javlinski valmis tegutsema läbirääkijana.

„Fakt, et ta nõustus minuga nii kaua rääkima, räägib enda eest,” sõnas ta.

Lääne ametnikud on vähemalt septembrist saati saanud uusi signaale, et Putin on huvitatud relvarahu sõlmimisest.

Signaalid tulevad mitme kanali kaudu, sealhulgas välisriikide valitsuste kaudu, kellel on sidemed nii USA kui ka Venemaaga. Venemaa emissarid on rääkinud vestluspartneritega mitteametlikult võimaliku tehingu kontuuridest, millega Putin nõustuks, ütlesid Ameerika ametnikud ja teised.

„Putin ja Vene armee, nad ei taha oma tegevust veelgi laiendada,” ütles sel sügisel Venemaa tippametnikega kohtunud rahvusvaheline ametnik.

Putin on läbirääkimistele avatud olemise kohta avaldanud ka ebamääraseid avalikke kommentaare, mida Lääne kommentaatorid on suures osas ignoreerinud.

Mõned analüütikud väidavad, et Putin saab pikast sõjast kasu ja et ta soovib kõik läbirääkimised edasi lükata kuni endise presidendi Donald Trumpi, vabariiklaste 2024. aasta presidendikandidaadi esinumbri võimaliku ametisse naasmiseni. Ametnikud ütlesid, et Putin eelistaks sõlmida kokkuleppe varem, arvestades sõjale omast ebakindlust.

Nad ütlesid, et Putini propaganda võib status quo hõlpsasti võiduks pöörata, tähistades maismaakoridori Krimmi, armeed, mis pidas vastu Ukraina lääne poolt toetatud vastupealetungile ja Venemaa väidetavale nelja Ukraina piirkonna annekteerimisele – ignoreerides tõsiasja, et Venemaa ei suuda neid täielikult kontrollida.

Üks inimestest ütles, et ideaalne ajastus oleks enne märtsis toimuvaid Venemaa presidendivalimisi. Putin kindlustab kindlasti veel kuueaastase ametiaja, kuid ta hoolib väga valimistest kui tema siseriikliku toetuse märgist.

Putin on avalikult jäänud kindlaks oma agressiivsele hoiakule, öeldes, et seisab vastu Läänele, kes püüab hävitada 1000-aastast Vene tsivilisatsiooni.

Kuid Ameerika ametnikud näevad Putini positsioonis nihet, märkides, et ta ei nõua enam Zelenski valitsuse lahkumist. Nad ütlesid, et Putini poolt õhutatav relvarahu säilitab suveräänse Ukraina, mille pealinnaks on Kiiev, kuid jätab Venemaa kontrolli alla ligi 20 protsenti Ukraina territooriumist, mille ta on juba vallutanud. Nad lisasid, et kuigi härra Putin telegrafeerib, et on selliseks tehinguks avatud, ootab ta konkreetsemat pakkumist.

Paljude tõenäoliste takistuste hulgas on Putini otsustavus hoida Ukraina NATO-st eemal. Kuid üks endistest Venemaa ametnikest ütles, et erimeelsused selles küsimuses ei oleks Putini jaoks kokkulepet rikkunud, sest allianss ei kavatse Ukrainat lähitulevikus vastu võtta.

Sellegipoolest ütlesid Ameerika kõrged ametnikud, et nad ei usu, et ükski prominentne Ukraina poliitik võiks praegu nõustuda tehinguga, mis jätab Venemaale nii suure Ukraina territooriumi.

Teine potentsiaalne ummik tuleneb Putini püüdlustest seada USA mis tahes läbirääkimiste keskmesse.

USA ja Venemaa valitsustel on suhtluskanalid küsimustes, mis hõlmavad vangide vahetust. Luure Keskagentuuri direktor William Burns ja Venemaa välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin kohtusid aga viimati umbes aasta tagasi Türgis, teatasid ametnikud. Ja USA ametnikud väidavad, et USA ei ole Ukraina nimel läbirääkimisi pidanud ega kavatsegi seda teha.

Ameerika ametnikud väidavad, et hoolimata Putini ettepanekutest peab Ukraina näitama oma püsivust ja USA peab näitama, et on valmis Ukrainat toetama, et rünnata Putini kindlustunne, et aeg on tema poolel, ja sundida läbirääkimistel järeleandmisi tegema.

Paljud on Läänes relvarahu suhtes skeptilised, sest nad ütlevad, et Putin relvastuks tulevase rünnaku jaoks uuesti. Läti president Edgars Rinkevics väitis ühes intervjuus, et Putin oli pühendunud sõjale, sest unistab „impeeriumi taastamisest”.

„Nad ei austanud kunagi ühtegi lepingut,” ütles Rinkevics venelaste kohta, „ja nad rikkusid neid kohe, kui nägid, et see on mugav.”