Saksamaa väljapaistev sõjaajaloolane hoiatas, et Euroopa ei ole valmis sõjaks Venemaaga ja teda ähvardab konfliktis saada saada „ära uhutud”, nagu Napoleon purustas Püha Rooma impeeriumi.

Berliinis toimunud kõrgetasemelisel kaitsekonverentsil viitasid mitmed Saksa kindralid ka sellele, et NATO ei pruugi võita oma idatiival peetava kaitsesõja „esimest lahingut”, kuna tal on raskusi piisava hulga vägede ja varustuse saatmisega rindejoonele piisavalt kiiresti, vahendab Times.

Potsdami ülikooli sõjaajaloo professor ja Saksa kaasaegsete relvajõudude juhtiv akadeemiline autoriteet Sönke Neitzel kirjeldas logistikat kui õudusunenägu ja ütles, et võib kuluda vähemalt 15 aastat, enne kui Saksamaa on sõjaks valmis.

Ta märkis, et sõjaväelaste arv on vähenemas ja jäi vähemalt 30 000 võrra alla sihtmärgile 203 000, samas kui riik vajab lisaks 34 000 reservväelasele veel 60 000 reservväelast.

„Me vajame rohkem raha. Vajame rohkem võitlejaid. Ja poliitikal on piirid,” ütles Neitzel Berliini julgeolekukonverentsil. „Me ei saa välistada, et Bundeswehr [Saksamaa relvajõud] peavad sõdima hakkama.”

„Seisame sõdurite haudadel kirstude juures ja meilt küsitakse: „Mida te teinud olete?” Peame emadele ja isadele selgitama, miks sõdurid ei saanud oma tööd teha. Ja praegu saame ainult sõja korral galantselt surra.”

„See on väga selge: kui meie relvajõud hakkavad sõdima, surevad nad ilma droonide ja õhutõrje piisava varuta. Kas oleme oma sõnumis [Saksamaa juhtidele] nüüd piisavalt selged? Nad surevad ja see on teie vastutusel.”

Bundeswehri on raputanud Venemaa rünnak Ukrainale, mis pani armee juhi kurtma, et tema sõdurid jäid pärast aastaid kestnud kärpeid ja segaseid doktriine „alasti” ega suutnud täita oma kohustusi NATO liitlaste ees. Vastuseks kulutab valitsus 100 miljardit eurot oma sõjaväes esinevate lünkade parandamiseks ja seadis eelmisel nädalal ambitsiooni muutuda NATO jõupingutuste selgrooks ja peamiseks logistiliseks tegijaks Venemaa sissetungi ärahoidmisel.

Kaitseminister Boris Pistorius on kutsunud Saksamaad muutuma kriegstüchtig (sõjavõimeliseks), mis on tahtlikult provokatiivne termin riigis, kus 71 protsenti valijatest lükkab tagasi riigi uue eesmärgi asuda Euroopa kaitsmisel juhtrolli.

Pistorius ütles neljapäeval konverentsil muu hulgas, et Euroopa armee loomise idee on „laualt maas”, kuna kontinendi võimud üritavad selle asemel NATO-s tõsisemat rolli võtta.

NATO kõrgeima auastmega ohvitser admiral Rob Bauer kiitis Saksamaa plaane ja kutsus Berliini üles nende juurde jääma, hoolimata sellest, et selle elanikkonnas valitsevad „sügavalt antimilitaristlikud seisukohad”.

„On aeg tühistada vaimne blokaad, et Saksamaa ei peaks kuidagi kaitses ja heidutuses olema liider,” ütles ta. „Me kõik peame saama kriegstüchtig… Heidutus on nagu hapnik: te ei märka seda enne, kui see on kadunud. Me tahame rahu – me peame valmistuma sõjaks.”

Mitmed Bundeswehri kindralid ja sõjalised eksperdid viitasid tõsistele struktuuriprobleemidele, mis seisavad tee peal ees, sealhulgas sõjaväelaste nappus, väga napid laskemoonavarud ja raskused kuni 300 000 NATO sõduri viimisega Saksamaalt 1500 kilomeetri kaugusele rindele.

Mõned Saksa ametnikud kardavad ka, et regulaarseid sõjalisi kulutusi ja relvatarneid Ukrainale võidakse kärpida, kuna riigi poliitilised juhid näevad vaeva eelarvekriisi lahendamise nimel.

„Me peame selle riigi üles äratama ja ilmselt mitte ainult selle riigi. Ma arvan, et see kehtib enamiku Euroopa demokraatiate kohta,” ütles Bundeswehri sisekaitsejuhatuse staabiülem brigaadikindral Tilo Maedler. „Me peame tõesti üle saama oma vanast optimistlikust käsitlusest lõpliku rahu kohta [pärast külma sõja lõppu Euroopas]. See oli ilus unenägu, aga unistus on möödas ja me peame reaalsusega silmitsi seisma. See riik, mitte ainult see riik, peab rahu ja demokraatia stabiilsuse nimel palju rohkem ära tegema.”

Üks raskemaid probleeme, mis üles kerkib, on logistika. Paljud Euroopa kõrgemad komandörid kurtsid sõjavarustuse piisavate varude kogumise ning sõdurite ja varustuse teisaldamise keerukust läbi õigussüsteemi, mis on nii sassis, et soomukitele kehtivad igas 16 Saksamaa osariigis eraldi reeglid ja load.

„Kui meil on olemas bürokraatia, mis seda kiiret liikumist takistab, siis on meil tõeline probleem kaotada esimene lahing [Venemaa vastu],” ütles NATO uue Ulmis asuva logistikakeskuse sakslasest juht kindralleitnant Alexander Sollfrank. „Ja teine ​​pool teab täpselt, kus on meie piirangud ja mis on meie takistused.”

Neitzel ütles, et külastas eelmisel nädalal NATO peakorterit Brüsselis ja oli meeleheitel, kuidas erinevatel liitlasriikidel on endiselt omavahel kokkusobimatut laskemoona. „See tuletab mulle alati meelde lugu Saksa rahva Püha Rooma impeeriumist, kuidas nad pidid Napoleonile reageerima ja nad ei suutnud milleski kokku leppida,” ütles ta. „Ja nad pesti minema. Ajaloolisi struktuure saab maha pesta. See on ajaloo õppetund.”

„Seega peame tegutsema ja võimaldama Alexander Sollfrankil [NATP logistika eest vastutajal] oma tööd teha, et meie sõdurid ei sureks ja me saaksime esimese lahingu võita.”

Neitzel lisas, et NATO kõrgemad tegelased suhtuvad üha pessimistlikumalt Ukraina võimalustesse võita Venemaalt tagasi märkimisväärne territoorium pärast suvise vastupealetungi läbikukkumist ning kaaluvad plaani riigi okupeerimata osade NATO-sse vastuvõtmiseks.

Soome armee Pori brigaadi ülem brigaadikindral Vesa Valtonen ütles, et olukord Ukrainas sarnaneb murettekitavalt tema kodumaa talvesõja lõpufaasiga Nõukogude invasiooni vastu aastatel 1939-40. Pärast seda, kui soomlased seisid vapralt vastu palju suuremale ja paremini varustatud väele, nad laastati ja nad olid sunnitud rahu taotlema.

„Pidasime üksi vastu 105 päeva,” ütles Valtonen. „Sõja viimane kolmandik nägi välja selline, nagu Ukraina on praegu: kurnamine. Meie poolel polnud reserve. Teisel poolel olid need olemas ja on praegu.”

„Ukrainas on 40 miljonit inimest. Kuidas nad suudavad mobilisatsiooni ja muud sellist jätkata? Kas oleme valmis tootma piisavalt laskemoona, et nad saaksid jätkata võitlust? See on pikk periood. Me ei saa alla anda. Venemaa vastu pole võimalik võita kurnamissõda.”

Vastuoluline parlamendikomisjon, mis asutati uurima Venemaa lubamatut mõju Poola poliitikale, on väitnud, et eelmisel kuul toimunud üldvalimised võitnud Donald Tusk kujutaks peaministriks saades märkimisväärset julgeolekuriski (kirjutab Paulina Olszanka).

Ametist lahkuva Mateusz Morawiecki valitsuse moodustatud ja laialdaselt põhiseadusega vastuolus olevaks peetud komisjon avaldas oma järeldused vahetult enne seda, kui vastvalitud liberaalne parlament kolmapäeval selle laialisaatmise poolt hääletas.

Aruandes väidetakse, et endine peaminister Tusk ja mitmed teised parlamendisaadikud on potentsiaalselt korrumpeerunud nende sidemete tõttu Venemaaga. „Meile jäi mulje, et riigi julgeoleku eest vastutavad poliitikud ei ole riigi julgeolekust huvitatud,” ütles raporti üks autoreid Andrzej Zybertowicz. „Komisjon soovitab mitte usaldada neile riigi julgeolekuga seotud ülesandeid, ametikohti ja avalikke ülesandeid.”

Tusk lükkas väite tagasi, öeldes, et „kogu juhtum haiseb poliitika järgi”, teatas Poola pressiagentuur.