Politseikoer Kuha päästis ööl vastu jõululaupäeva, 24. detsembrit Jyväskyläs Korpilahtis lume alt algkooliealise lapse, teatas politseikoerte ühing eilsel jõulupühal oma sotsiaalmeedia lehel.
Postituses on kirjas, et last nähti jõululaupäeva eel kell 19 oma koduaias. Pidevalt langev lumi oli katnud lapse jäljed. Teda enam ei nähtud.
Lapse lähedased olid püüdnud esmalt last ise otsida, kuid lõpuks andsid kella 22 ajal võimudele märku, et nad otsingutega ühineksid.
Sise-Soome politseijaoskonnast teavitati otsingupatrulli, kellega liitus ka Jyväskylä koerapatrull. Teised patrullid koondasid ressursid Korpilahti suunas, kuhu arvati, et laps läks, koerapatrull korraldas aga otsingud lapse kodu lähedal.
Patrull selgitas välja, et lapse kodutänaval oli kella 20 paiku käinud lumesahk ning tänava lõpus oli kõrge lumehunnik. Koerapatrull kontrollis hunnikut esimesel korral hoolikalt, kuid koer ei reageerinud millelegi.
Umbes tund aega kestnud otsingute järel oli koerapatrull auto juurde tagasi pöördumas, kui koerajuht lasi koeral uuesti lumehunnikut nuusutada.
Politseikoer Kuha tardus ootamatult ja keeldus teekonda jätkamast. Läbi lume olid näha männioksad, mida koer huviga nuusutas. Kui koerajuht oksad katki rebis, asus koer kaevama.
Lumehang muutus nii kõvaks, et koerapatrull läks lähedalasuvast majast labidat tooma. Kuha jätkas selle aja jooksul käppadega kaevamist ja mõne aja pärast sattus ta jalatsitallale. Oli juba jõululaupäev ja kell oli 00.30. Kõik läheduses viibinud politseinikud tormasid sündmuskohale ja hakkasid meeletult kaevama, öeldakse postituses.
Lõpuks paljastus ka lapse nägu.
Laps oli algul täiesti teadvuseta, kuid hakkas tasapisi taastuma ja suutis juba saabunud kiirabis rääkida, teatab ühing.
Ühingu teatel oli laps mänginud enda ehitatud lumekoopas, kui sahk tõi lund juurde ja koobas oli sisse varisenud. Ühingu andmeil oli lapsel 1-1,5 meetrit lund peal, kuid õnneks oli selles väike õhutasku.
Politseikoerte ühing rõhutab oma postituses, et Kuha treenimisele on kulunud sadu tunde ning ka treener on tõeliselt kogenud.
Ka kogenud koerajuhi teadlikkus, et inimese lõhn tõuseb lumes aeglaselt pinnale tõi kaasa selle, et koeral lasti uuesti hunnikut nuusutada. Lõpuks võimaldas päästetöödega alustada patrulli usaldus koera vastu, võtab ühing kokku ja nimetab juhtunut „jõuluimeks”.
