Müügiteate järgi „heas seisukorras” ja „hästi hoitud” palkmajal oli mitmeid vigu, mille eest kandsid maja müüjad lõpuks vastutust Päijät-Häme kohtus.

193 000 eurot maksnud ja 2006. aastal valminud maja ostja sai 2023. aasta detsembris lõppenud kohtuprotsessil hinnaalandust 145 000 eurot, vahendab Iltalehti.

126-ruutmeetrise palkmaja ost tehti kevadel 2018. Enne seda oli ostja lõpetanud kinnistu ülevaatuse ja märkis, et müügiobjekt vastab selle kohta esitatule. Enne müüki tehti ka seisukorra kontroll, kus toodi välja näiteks õhksoojuspumba vahetus, aknaluukide kalde parandamine ja katuse harjatihendi remont.

Probleemid olid aga tegelikult suuremad. Ostja kurtis probleemide üle esimest korda sama aasta septembris ja pärast seda veel kolm korda. Müüjad, kellest üks oli olnud objekti vastutav töödejuhataja ja järelevaataja, eitasid kaebustes ja kohtus oma vastutust maja vigade eest.

Ostja nõudis kohtus ostuhinna alandamist 170 000 euro võrra, kohtuasja uurimis- ja lahendikulude hüvitamist 12 000 euro ulatuses ning õigusabikulude hüvitamist enam kui 51 000 euro ulatuses.

Müüjad vaidlesid summade üle ja nentisid, et plaanitud remont tähendab kinnistu taseme paranemist. Nad tõid välja, et maja on ehitatud 17 aastat tagasi ning kvaliteedivigade puhul tuleks arvestada konstruktsioonide eluiga ja hooldusintervalli.

Maja ostja märkas mitmeid vigu nii majas endas, aga ka selles, et kinnistu juurde kuuluv õuekuur ja autovarjualune jäid osaliselt naabri maa peale. Ostja pidi osa krundist naabri käest välja ostma, et kõik hooned tema krundile jääksid. Samuti ei teavitatud ostjat, et krundini viiv tee tuleb asfalteerida.

Oma vastuses märkisid müüjad, et ostja eesmärk on maad juurde ostes vaid väärtuse tõus ning seega ei ole nad kohustatud hüvitama. Müüjate sõnul oli ostja käinud krundil enne tehingut ja seega märganud, et kõnealune teelõik oli asfalteerimata.

Kohus leidis aga, et müüjad on mõlemal juhul üles näidanud hooletust. Kohus leidis, et hoolimata sellest, et ostja oleks pidanud hoolika eelvaatlusega tuvastama, et osa hooneid asuvad väljaspool krunti, oli siiski tegemist eksitamisega. Samuti oli kohtu hinnangul raske hooletus jätta tee asfalteerimise kohustusest rääkimata.

Ostja märkas ka mitmeid vigu majas endas, nagu õhulekked, lubatust kolm korda suurem radoonigaasi kontsentratsioon, ventilatsiooniplaani puudumine, märgade ruumide ebapiisav taustventilatsioon, elutoa põranda sobimatus, palgikonstruktsiooni halb õhutihedus, drenaažisüsteemi puudus ja terrasside kalde puudumine.

Müüjate sõnul olid paljud vead tingitud kas ostja „halvast majahaldusest” või lihtsalt ostja pingutusest kinnisvara väärtust tõsta. Näiteks radooni mõõtmine oli müüjate hinnangul „eksitav ja ebausaldusväärne”. Samuti pidasid nad esitatud remondivajadust suures osas „liigseks”.

Näiteks kui ostja sõnul ei olnud maja palkkarkassi igal aastal pingutatud ja see põhjustas karkassi kehva õhutiheduse ja õhulekke, siis müüjate hinnangul oli põhjuseks see, et ostja ise oli jätnud talvel maja kütmata. Kohtu hinnangul oli aga tegemist müüjate hooletusega ning kuna see aitas kaasa hoone soojusomaduste halvenemisele, tulnuks ostjat sellest enne müüki teavitada.

Kohus jättis hagi muu hulgas kanalisatsioonisüsteemi osas rahuldamata, kuna kohtus jäi selgusetuks, mis hetkel ja kelle poolt kanalisatsioonitorud sisse kukkusid.

Kuna üks müüjatest oli olnud objekti vastutav töödejuhataja ja peaprojekteerija, siis seadusest tulenevalt oli tal rõhutatud kohustus tagada, et kõik konstruktsioonilahendused ja ehitus üldiselt vastaksid ehitusnormidele ja heale ehitustavale.

Asja põhiistungil tõi ta välja ka oma majaga seotud ekspertiisi, mistõttu leidis kohus, et ta oli vähemalt kursis kõnealuse maja ehitamisega seotud küsimustega.

Kohus leidis, et kui ostja oleks tehingut tehes teadnud kõikidest vara puudustest, oleks ta pidanud valmistuma remondiks 160 000 euro ulatuses. Hinnaalanduse määramisel lähtuti veaparanduskulude suurusest, mis arvestas ka taseme paranemist.

Seega mõistis kohus müüjatelt välja hinnaalandust 145 000 eurot, uurimis- ja uurimiskulude hüvitamiseks 10 000 eurot ning ostja õigusabikulude hüvitamiseks 43 000 eurot. Kokku tuli maja müüjatel välja käia veidi alla 200 000 euro.

Kohtuotsus ei ole jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata.