Transpordi saastekvootidega kauplemine tõstab lähiaastatel Soomes bensiini hinda.
ELi uus transpordi saastekvootidega kauplemine tõstab Soomes bensiini hinda 16 senti liitri kohta. Diislikütuse liitrihind tõuseb 11 senti, vahendab MTV.
Nii hinnatakse seda töö- ja majandusministeeriumi memos.
Jutt on uuest ELi saastekvootidega kauplemisest, mis algab 2027. aastal. Seadus on aga ministeeriumis juba koostamisel ning see hakkab kehtima tuleva, 2024. aasta suvel.
Valitsus kaalub praegu, kas Soome peaks taotlema ELi uue heitkogustega kauplemise süsteemi juurutamise edasilükkamist.
Soome saab taotleda edasilükkamist, kui kasutusel on tingimustele vastav riiklik süsinikumaks.
Asja on valitsuses arutatud majanduspoliitika ministrite komisjonis. MTV uudiste andmetel on valitsuse sees asjas erinevaid seisukohti.
Kui edasilükkamine on – nagu seni tundub – Soome jaoks parem variant, siis tuleks seda teha, ütleb teede- ja sideminister, ministrite komisjoni liige Lulu Ranne (põlissoomlased).
Koonderakonnas pole edasilükkamise palvesse suhtutud sama entusiastlikult.
Majanduspoliitika ministrite komisjon otsustas aga, et Soome teavitab ELi süsinikdioksiidi maksusüsteemist, mis võimaldab hiljem edasilükkamist taotleda.
Võimaliku edasilükkamise taotlemise üle otsustab valitsus plaanide kohaselt jaanuaris.
Uue kvoodikaubanduse eest vastutab keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen (koonderakond).
Valitsus on kokku leppinud, et oma tegudega kütuse hinda ei tõsteta.
Uus saastekvootidega kauplemine lepiti ELis kokku juba eelmisel aastal, kuid bensiini kallinemine lähiaastatel valmistaks valitsusele siiski peavalu.
Edasilükkamine pole Soome jaoks automaatselt parim variant. Edasilükkamise tingimuseks on, et Soome käsutuses on alternatiivne süsinikumaks, mille tase on kõrgem kui saastekvootide keskmine hinnatase.
Probleem on selles, et Euroopa Komisjon kontrollib piisava süsinikumaksu taset tagantjärele järgmisel aastal, kui kulud võivad tulla tagantjärele.
Kui komisjon leiab, et edasilükkamise tingimused ei ole täidetud, peavad müüjad tagastama eelmise aasta saastekvoodid täies mahus.
Sel ajal oleksid nad juba maksnud ka süsinikumaksu. Lisaks jääks Soome valitsusel saamata umbes pool miljardit eurot aastas saastekvootidega kauplemisest saadavast tulust.
Saastekvootidega kauplemine kohustab kütusemüüjaid nagu Nestet ostma kogu ELi hõlmavalt oksjonilt nende heitkogustele vastavad saastekvoodid. See ei kehti ainult liikluse, vaid muu hulgas ka hoonete eraldi kütmise kohta.
