Kagu-Eestis asuva Võru maakonna suitsusauna traditsiooni peetakse omanäoliseks ja ainulaadseks.
See lisati UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja 2014. aastal. Seda turustatakse kui sauna aastat tähistava Eesti keskset saunaelamuse sihtkohta ning see on Eestist Oscarile kandideeriva filmi Savvusanna sõsarad teema ja tegevuspaik, vahendab Yle.
Ka soomlased on teatavasti saunalembesed inimesed ja selline entusiasm tekitab küsimusi. Mis on Võrumaa saunakultuuris nii erilist? Ja kuidas see erineb Soome saunatraditsioonist, mis kuus aastat hiljem UNESCO nimekirja valiti?
Esmaspäeval korraldasid Visit Estonia ja Eesti Suursaatkond Helsingis meediaesindajatele ürituse, kus esitleti Eesti saunatraditsiooni.
Ürituse alguses näidatud filmis Savvusanna sõsarad on palju tuttavaid elemente. Väike seltskond naisi higistab hämaras suitsusaunas. Arutelud on esmalt seotud noorusliku välimuse surve, kohtingukogemuste ja tervisega. Keegi räägib, kuidas tuli kapist välja, teine räägib oma rinnavähist.
Lõpu poole süvenevad arutlusteemad veelgi: perevägivald, surnult sünd, vägistamine. Vahepeal viheldakse ja käiakse jääaugus.
Eestlanna Anna Hintsi lavastatud Savvusanna sõsarad meenutab paljuski Joonas Berghälli ja Mika Hotakaineni filmi „Meeste vahetus” (2010), kus soome mehed jagavad oma liigutavaid elukogemusi saunalaval.
Hintsi režiitöö pälvis Ameerika Ühendriikides Sundance’i filmifestivalil auhinna ning film on valitud Eesti ametlikuks Oscari nominendiks. Helsingis meediaüritusel osalenud filmi produtsent Marianne Ostrat hindab, et kuigi film räägib rohkem inimestest kui saunast, on just saun ja sellega seotud kuvand turvalisest keskkonnast peamine põhjus, miks filmi peategelased julgesid filmis rääkida kaamera ees välja nende suurimad saladused.
Filmi on näidatud läbi aasta, lisaks Euroopale näiteks Hongkongis ja USA-s. Reedel esilinastub see ka Soomes.
Eesti saunakultuuri alustala, saunanaine ja saunaettevõtja Eda Veeroja peab Võrumaal talu, mida külastab aastas ligikaudu 8000 turisti. Veeroja saunatab igaüht neist traditsioonilise valemi järgi, mis kestab alati tunde.
Sellised juhendatud saunaelamused on Eesti ja Soome saunakultuuri peamine erinevus. Soomlased on harjunud oma sauna ise kütma ja leili viskama, kuid Eestis on väga levinud enda saunameistri kätte usaldamine.
Sellest saadi ka meediaüritusel osa. Ajakirjanikud viidi kinost edasi bussiga Jätkäsaarisse, kus Veeroja alustas oma meditatiivset seanssi Uusi Sauna lavalaudadel.
Seanss sisaldas loitsusid, laule, nõiatrummimängu, rahulikku hingamist, vihtlemist ja leili viskamist. Veeroja kodutalus käib sauna juurde saunaskäigu ajal ka soola, mee ja isegi tuha nahale hõõrumine. Peale sauna süüakse suitsusaunas suitsutatud liha.
Rahvusvahelise Saunaliidu president Risto Elomaa avab riietusruumis veel Võruma saunakultuuri nüansse. Ta ütleb, et on Lõuna-Eestis korduvalt saunaretkedel käinud. Ka Veeroja juhitav Mooska talu on talle tuttav koht.
Elomaa sõnul on Võrumaal kombeks see, et sauna astudes tervitatakse saunavaimu austavate loitsudega. Suurim erinevus Soome saunakultuuriga on Elomaa sõnul aga leili rohke ja mitmekülgne kasutamine.
Eestis ja eriti Võrumaal ei minda kunagi sauna ilma vihata. Soomes on see seevastu üsna haruldane, ütleb Elomaa.
Eestis kasutatakse viha materjalina muudki kui ainult kaske: üsna tüüpilised on näiteks tammevihad. Saunaviha traditsioon on Eestis mitmekülgsem kui Soomes.
Eesti firma Saunaelamus saunameister Rain Pärnaste toob näite: Ta näitab, kuidas tammevihaga viheldakse esmalt traditsiooniliselt, kord kõvemini, kord pehmemalt. Lõpuks silitatakse viheldava keha õrnalt pealaest jalatallani ja tagasi.
Erinev on ka suhtumine alastusse. Helsingis toimuval meediakonverentsil on saunalised häbiväärselt ujumisriietega kaetud, kuid Võrumaa traditsioonide hulka kuulub saunaskäik paljalt, kõik sugupooled ja põlvkonnad rõõmsalt segamini. Ja see omakorda on seotud ehk kõige olulisema saunareegliga, mida teatakse nii Eestis kui ka Soomes.
Kuna saunas ollakse alasti, siis on kombeks võimupositsioonid ja tiitlid riietusruumi jätta. Saunas istuvad isandad ja narrid, ülemused ja lihttöölised, rikkad ja kehvikud kõik koos samadel lavalaudadel ja teevad sama asja.
Nii Eestis kui ka Soomes.
