Helsingi ülikooli maailmapoliitika professor Heikki Patomäki leiab, et president Sauli Niinistö hinnang Ukraina NATO liikmeks saamisele järgnevale kolmandale maailmasõjale on õige.
Niinistö kommenteeris Saksa väljaandele Zeit ettepanekuid, mille kohaselt Ukraina jagataks ja okupeerimata lääneosad ühineksid NATO-ga. Niinistö laitis selle idee maha. Siis on meil kolmas maailmasõda, ütles Niinistö.
Patomäki luges Iltalehti palvel Niinistö kommentaare Zeitile. Tema sõnul tähendaks Saksa ajalehe küsimuses toodud olukord sõda NATO ja Venemaa vahel.
Kui see toimub nii, et kogu relvajõudu kasutatakse, siis jah, on see maailmasõda, ütleb ta.
Lühidalt, jah. Arvan, et Niinistöl on selles küsimuses õigus, lisab ta.
Patomäki kahtlustab, et Niinistö hinnang tuleneb lihtsalt kaitseliidu NATO viiendast artiklist, mille kohaselt tõlgendatakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liikmesriikide vastu.
Ukraina peab oma territooriumil kaitsesõda. Kui Ukraina saab NATO liikmeks, kohustab see teisi NATO riike selles sõjas osalema, märgib ta.
Seni on NATO kuulus artikkel viis olnud heidutus, mida ükski riik pole julgenud vaidlustada. Seda on kaitseliidu ajaloos aktiveeritud vaid korra, so USA poolt pärast 11. septembri terrorirünnakuid.
Patomäki märgib, et viienda artikli ja selle rakendamise osas on palju küsimusi ja ebakindlust.
Viienda artikli kohaldamise kohta pole palju teada. See on artikkel, mis sisaldab juriidilist kohustust ja nõuab NATO riikidelt kaitses osalemist, ütleb ta.
Aga kas see tähendab avatud sõda? Seda ei ole testitud. Põhimõttelisel tasandil, so juriidilise kohustuse seisukohalt on see selle tähendus, lisab ta.
Endine USA suursaadik NATO juures, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Kurt Volker peab kaitseliidu seisukohti Ukraina liikmelisuse osas ekslike järelduste aluseks.
Volkeri sõnul tuleks Ukraina võimalikult kiiresti NATO liikmeks vastu võtta, sest see annaks Venemaa presidendile Vladimir Putinile selge sõnumi, et Ukrainat ei õnnestu võita.
Volkeri sõnul on NATO ekslik järeldus, et Ukraina NATO liikmelisus tooks praeguses olukorras kaasa sõja NATO ja Venemaa vahel. Volker juhib tähelepanu, et NATO viies artikkel ei täpsusta, mida tähendab kollektiivne reageerimine.
See ei ütle, et NATO liikmed peavad saatma oma väed rindejoonele, kuigi see on loomulikult võimalik, kirjutab ta mõttekoja Center for Policy Analysis (Poliitikaanalüüsi keskus) artiklis.
Volkeri sõnul on Ukraina-suuruse riigi puhul muud tegutsemisviisid kui teiste NATO riikide vägede kohale saatmine. Mis need konkreetselt oleksid, ta aga ei täpsustanud.
Volker puudutab oma kirjutises ka teist ekslikku järeldust, mida on seostatud Ukraina NATO liikmelisusega. Selle kohaselt eskaleeriks Putin sõjalisi tegevusi, kui Ukraina liitub kaitseliiduga.
Patomäki Volkeri seisukohta ei jaga, kuigi tegemist on tõlgendamise võimalusega.
„Kui oleks selline olukord, et osa Ukrainast liitub NATO-ga ja NATO tõlgendus oleks selline, et see ei eelda kuidagi Ukraina otsesest sõjalist abistamist, siis kaotaks kogu sõjaline allianss oma usaldusväärsuse,” ütleb ta.
Patomäki märgib, et soomlased astusid NATO-sse entusiastlikult mõeldes just sellele, et NATO ja USA sõjaline jõud annab julgeoleku Venemaa suhtes. Volkeri arvates on see aga pettekujutelm.
„Selline tõlgendus tähendab, et NATO appi tulemine pole üldse kindel,” lisab ta.
Patomäki sõnul püüab NATO hoolitseda kaitseliidu maine ja usaldusväärsuse eest ning seetõttu sellist ebakindluse sõnumit vaevalt tahetakse edastada.
On tõsi, et artikli 5 tõlgendamine on lahtine ja võimalusi on palju, märgib ta.
Poliitiliselt ja NATO usaldusväärsuse mõttes oleks aga suur muutus tõlgendada viiendat artiklit nii, et see ei tähendagi midagi muud kui toetust, mida Ukraina juba praegu saab, sõnab ta.
