Kui Donald Trump naaseb Valgesse Majja, võib see olla ka Soome jaoks väga halb asi. Nii hindab rahvusvahelise poliitika ekspert ja Nordic West Office’i tegevjuht Risto E. J. Penttilä, kes on külaliseks Iltalehti USA stuudios.
Penttilä peab „üsna tõenäoliseks”, et Trump võidab järgmise aasta valimised. Samuti ei julge ta selle tagajärgedest suurt midagi arvata, peale selle, et Trump on igal juhul ettearvamatu.
Kui räägime Trumpist, siis ei tea keegi. Tõenäoliselt tema ise ka ei tea, ütleb Penttilä.
Igal juhul mõjutavad USA presidendi otsused Soomet veelgi tugevamalt seoses Soome NATO liikmelisusega. Trump on tuntud kui NATO kriitik, kes sooviks vähendada USA rolli alliansi vastutusalas.
Mind ei huvita NATO, on Trump kunagi väitnud.
Penttilä sõnul on Soome jaoks halvim stsenaarium see, et Trump kiirendab oma Ameerika-keskset poliitikat ja pöörab NATO-le veelgi kindlamalt selja.
Oma esimesel presidendiajal andis Trump isegi mõista, et tõmbab USA üldse NATO-st välja. Trumpi endine nõunik John Bolton hoiatas hiljem, et oma võimalikul teisel ametiajal võib Trump oma ähvarduse täide viia.
Seda võimalust ei saa välistada. Jah, tuleb arvestada ka sellega, et USA teeb dramaatilisi asju, kommenteeris Penttilä.
Pean ebatõenäoliseks, et [USA] lahkuks NATO-st, kuid lihtsalt ressursside ja tähelepanu suunamine Aasiale on peaaegu sama asi, lisas ta.
Selle tagajärg oleks see, et Euroopa, Põhjamaad ja Soome peaksid oma julgeoleku eest rohkem vastutust võtma, ütleb Penttilä. Tema sõnul peaksid selleks juba ettevalmistused käima.
On kolm olulist asja, millest esimene on see, et enda kaitse oleks korras. Number kaks on ehitada üles võimalikult tugev Põhjamaade blokk nii EL-is kui NATO-s. Number kolm on see JEF-i koostöö, mida juhib Suurbritannia ja kuhu kuuluvad Holland, Balti riigid ja Põhjamaad.
Penttilä on nimetanud Põhjamaade tihenevat koostööd „plaaniks B” ehk varuplaaniks. Praktikas lapiks USA kahanevat huvi seetõttu naaberriikide ridade tihendamine.
Teisest küljest on NATO peasekretär Jens Stoltenberg lootnud, et Põhjamaade bloki taolisi moodustisi sõjalises liidus ei teki. Penttilä on Stoltenbergi sõnavõttudest osaliselt üllatunud.
Me ei ehita NATO sees piiritarasid. Tugevdame oma majandust ja sõjalist võimekust, et saaksime olla parem NATO liige. Ma saan aru, et Nõukogude Liit 1930ndatel aastatel võttis sõna Põhjamaade bloki vastu, kuid raskem on mõista, miks NATO praegu selle vastu sõna võtab, märgib ta.
Penttilä sõnul on välis- ja julgeolekupoliitikale omane öelda üht ja teha teist. Soome peaks tema sõnul aktiveerima „plaani B” osaliselt salaja ja mängima oma „diplomaatilist mängu” õigesti.
„Seda tuleb teha oskuslikult ja me peame veenma kõiki, et tugev Põhjala on kasulik Euroopale, USA-le ja Atlandi-ülestele suhetele,” ütleb Penttilä.
