Venemaa algatatud hävitussõda on muutunud kurnamissõjaks, kus Venemaa loodab, et demokraatiad lasevad venelastel sõja võita ja Ukraina okupeerida.

Eesti kaitseministeerium on avaldanud arvutused, mida peaksid EL-i ja NATO riigid – sealhulgas Soome – tegema, et Venemaa diktaator Vladimir Putin otsustaks agressioonisõja lõpetada, vahendab Iltalehti.

Jääb loota, et poliitikud loevad raporti läbi ja hakkavad selle soovituste järgi tegutsema.

Praegu püüab Venemaa mõjutada üldist rahvusvahelist arvamust.

Lootes tekitada ukrainlaste ja nende rahvusvaheliste toetajate seas süngust ja lüüasaamist. Ärme lase end nii kergelt eksitada. Meie käes on selles lahingus ülekaal, hindab kaitseministeerium.

Ülekaalu aga ei saavutata, kui Ukrainat relvastavad riigid ei suurenda radikaalselt oma relva- ja laskemoonaabi.

Nn Ramsteini grupi riikide kombineeritud rahvamajanduse kogutoodang on 47 triljonit eurot aastas.

Triljonis on 12 nulli. Seega oleks tore, kui demokraatiatel oleks poliitiline tahe.

Seni on Ukrainale saadetud ja lubatud sõjalise abi väärtus olnud kokku ligikaudu 95 miljardit eurot.

Raporti järgi läheb agressioonisõda Venemaale maksma sõjaliste kuludena triljon rubla ehk umbes 10 miljardit eurot kuus.

Luurehinnangud viitavad sellele, et lisaks on Venemaa riigieelarve erinevates teistes kategooriates iga kuu peidetud umbes kolm miljardit eurot sõjalisi kulutusi. Peale selle saab Venemaa relvaabi vähemalt Iraanilt ja Põhja-Korealt.

Venemaa on läinud üle sõjamajandusele, et saaks Ukraina okupeerida.

Ukrainat relvastava Ramsteini koalitsiooni igakuised abikulud on praegu keskmiselt 5,3 miljardit eurot. Summa sisaldab ka väljastamata ja mitmeaastaseid kohustusi.

Külmad majandusnäitajad näitavad, et Venemaa võidab sõja, kui demokraatlikud riigid ei hakka toetama ukrainlasi üha rohkem.

Eesti kaitseministeerium juhib tähelepanu, et EL on suutnud Ukrainale tarnida miljonist lubatud suurtükimürsust vaid 300 000.

USA on tarninud üle kahe miljoni 155 mm suurtükimürsu, öeldakse raportis.

Mis siis päästaks Ukraina ja takistaks Venemaal oma imperialismi ja agressiooni jätkamast?

Kuigi Putin ja tema toetajad elavad väljaspool tervet mõistust, teevad nemadki oma tasuvusarvutused.

Ainus viis agressioonisõja lõpetamiseks on sundida venelasi oma arvutusi muutma, et nad usuksid, et kaotavad kurnamissõja. Nii hindasid Iltalehtile ka NATO välisallikad.

Eestlaste raport ütleb otse, et demokraatiate senine strateegia on Ukrainas läbi kukkunud.

„Selge on see, et meie senine strateegia pole Venemaa administratsiooni veennud ja viinud tasuvusarvutustes järeldusele, et nad võivad ainult kaotada,” rõhutab kaitseministeerium.

Vene sõjaväe juhtkond hindab seni, et venelased taluvad isikkoosseisu kaotusi ja varustuskaotusi kauem kui Ukraina armee.

Demokraatlikud riigid peavad suutma seda venelaste hinnangut oma tegudega muuta, kui nad tahavad takistada Venemaad oma sõjapoliitikat jätkamast ja tagada Ukraina kui iseseisva riigi säilimine.

Peame suutma muuta kurnamissõja kasvava koorma lüüasaamiseks Venemaale, mitte Ukrainale.

Raporti hinnangul on Venemaal võimekus välja õpetada ja varustada iga poole aasta tagant 130 000 uut sõdurit, kes on võimelised tõhusaks operatsiooniks.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütleb, et ukrainlased peavad suutma tappa või tõsiselt vigastada vähemalt 50 000 Vene sõdurit iga poole aasta sõja kohta.

Arvestus tähendab, et iga päev peaks Ukraina armee suutma tappa keskmiselt 274 Vene ründajat.

Kui see juhtub, suureneb tõenäosus, et kurnamissõja matemaatika pöördub ründaja vastu.

Eestlased on välja arvutanud näited, kui palju laskemoona ja rakette vajab Ukraina kurnamissõja üleelamiseks.

Ukraina 155 mm kahurid on keskmiselt paremad kui Venemaa 152 mm kahurid, kuid kohaliku tuleülekaalu saavutamiseks vajaksid ukrainlased iga kuu 200 000 suurtükimürsku.

Ukrainasse tuleks aastas tarnida vähemalt 8760 GMLRS-raketti (Guided Multiple Launch Rocket System, mitmikraketisüsteem).

Lisaks vajab Ukraina palju kaugmaa tiibrakette, et saaks hävitada Venemaa tiibrakettide stardiplatvorme.

Ukraina vajab ka kümneid kaasaegseid hävitajaid, mis on relvastatud maismaa sihtmärkide pihta tulistavate tiibrakettidega ja õhuvõitluses kasutatavate Meteor-rakettidega.

Ukrainlastel peab olema õhuülekaal. Vastasel juhul ei peata Venemaa tõenäoliselt oma rünnakut.

Raportis räägitakse sõjaliselt rahulikul viisil tegelikkusest ja Ukraina päästmiseks vajalikest tegevustest.

Otsustavad on teod, mitte ilusad sõnad, rõhutab Salm.

Eriti alandav on rohkelt suuri sõnu teinud EL-i ja NATO riikide poliitikute jaoks, et hetkel ületab Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea kombineeritud sõjatehnikatööstus tarnitud sõjamaterjalide osas demokraatlike riikide kaitsetööstust.

Eesti kaitseministeerium on välja arvutanud, et sõda on võimalik võita, kui Ukrainat toetavad riigid suurendavad iga-aastase sõjalise abi 0,25 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

„Eesti kohustub selleks ja esitab sarnase üleskutse ka teistele riikidele,” ütleb Salm.

Eesti peaminister Kaja Kallas tutvustas eelmisel nädalal Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustust teistele Euroopa Liidu riigipeadele.

Rahandusministeeriumi hinnangul on Soome SKT tänavu 278 miljardi euro ringis.

Oma osa täitmiseks peaks Soome relvastama Ukrainat aastas ligikaudu 700 miljoni euro väärtuses.

Peaminister Petteri Orpo valitsusele ei tohiks see väga raske olla. Soomlased peaksid enda turvalisuse nimel natuke rohkem pühenduma.

Lisaks kriitilise sõjalise abi andmisele võiks Soome kaitsevägi hakata koolitama senisest rohkem Ukraina sõdureid.

Ramsteini grupi riikide pühendumine 0,25 protsendi sihtmärgile tõstaks Ukrainale antava iga-aastase sõjalise abi 120 miljardi euroni.

Piisaks Ukraina armee sõduritele relvastuse ja väljaõppe tagamisest, mille koosmõju sunniks Venemaad ilmselt tasuvusarvestust muutma ja sõja lõpetama.

Ukraina suursaadik Soomes Olga Dibrova edastas südantlõhestava üleskutse, et riigid saaksid kiiresti rohkem relvaabi.

Nüüd tuleb võtta kasutusele erakorralised meetmed, et Venemaa võitu ära hoida.

Eestlaste hinnangul on 2024. aasta nii Ukraina kui NATO riikide jaoks kaitse-ehituse aasta.

Ukraina senisest tugevam kaitse kulutaks süstemaatiliselt Venemaa ründeressursse. Samal ajal kannataks Venemaa majandus sanktsioonide all.

Raporti hinnangul pöörduks sõda Ukraina kasuks 2025. aasta jooksul ning 2026. aasta lõpuks oleks Venemaa sunnitud oma rünnaku lõpetama.

Oleme keset tahtelahingut, võtavad eestlased kokku.

Lähikuudel selgub, kas Ukrainale antud toetuslubadused on olnud väärtusetud või on demokraatiatel julgust diktatuuri sõjapoliitika peatada.