Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev arvas elavate hulgas välja Jevgeni Prigožini, kes oma jaanipäeva mässuga ajutiselt Putini positsiooni ähvardas.
USA väljaanne Wall Street Journal teatab luureteenistuse allikatele tuginedes, et Patrušev hoiatas Putinit sõjalise grupeeringu Wagneri bossi Prigožini eest juba 2022. aasta suvel.
Julgeolekunõukogu bossi sõnul ei olnud Prigožin enam Kremli kontrolli all ja oli seetõttu Venemaa juhtkonnale ohtlik.
Putin aga ei kuulanud Patruševi sõnu, kuna Wagneri väed olid Ukraina rindel Venemaale elutähtsad.
USA luureallikate väitel kaebas Prigožin 2022. aasta oktoobris Putinile ebaviisakalt rindejoonel laskemoona puudumise üle.
Pärast seda hakkas Putin väidetavalt Wagneri ülemust ignoreerima, ei vastanud enam tema kõnedele ega kommenteerinud avalikult Prigožini ja Venemaa kaitseministeeriumi konflikti.
Pärast Wagneri juunimässu algust oli Patruševil suur roll sellele lõpu tegemisel.
Väidetavalt võttis ta olukorra kontrolli alla, veendes Prigožinile lähedasi ohvitsere mässust loobuma.
Lisaks võttis ta ühendust Valgevene ja Kasahstani juhtkonnaga.
Patrušev palus Kasahstanil anda sõjalist abi juhuks, kui Vene armee ei suuda palgasõdureid ohjeldada, kuid riigi president Kassõm-Jomart Tokajev keeldus.
Endine Vene luureohvitser rääkis, et pärast peaaegu Moskvasse jõudnud Wagneri kesksuvist näidendit andis Patrušev käsu välja töötada plaan Prigožini tapmiseks.
Lõpuks see õnnestus 23. augustil, kui „Putini kokana” tuntuks saanud Prigožin ootas Moskva lennujaamas lennukile minekut. Tema eralennuki tiiva alla oli kinnitatud pomm. Lennuki õhkutõusmisel pomm plahvatas.
Reaktiivlennuk Embraer Legacy 600 kukkus alla Tveri oblastis. Lisaks Prigožinile hukkusid õnnetuses veel üks Wagneri boss Dmitri Utkin ja veel kaheksa reisijat.
Kreml on kindlalt eitanud, et on õnnetuse taga. On oletatud, et õnnetuses võis oma osa mängida alkohol või narkootikumid.
