Ukraina üritab meeleheitlikult kätte saada ja hävitada Vene kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis takistavad selliste Lääne tippsüsteemide nagu HIMARS tööd.

Novembri alguses ilmus veebi droonivideo, kus oli näha, kuidas sihitud rünnak õhkis kolm antenni kortermaja katusel. Selle postitanud Ukraina droonikomandör väitis, et hävitas idarindel Donetski lähedal Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi Polje-21, vahendab CNN.

Ukraina võistleb praegu Venemaale järele jõudmise nimel, kui asi puudutab elektroonilist sõda.

See rünnak näitab ka seda, kuidas Kiiev tormab lahinguväljal hävitama Moskva tehnoloogiat – märk sellest, kui oluline see võib sõja tuleviku jaoks olla.

Elektrooniline sõjapidamine ehk EW hõlmab relvi või taktikat, mis kasutavad elektromagnetilist spektrit. Mõlemad pooled kasutavad seda selles konfliktis, peamiselt elektrooniliste segajate kaudu, mis löövad rivist välja GPS-juhitavad sihtimissüsteemid, põhjustades rakettide sihtmärkidest mööda laskmist.

Pärast peaaegu kuus kuud kestnud Ukraina aeglast ja jahvatavat vasturünnakut on selge, et Venemaa pole üles ehitanud mitte ainult füüsilise kaitse, vaid ka tohutu elektroonilise kaitse ning eesliinil olevad Ukraina sõdurid peavad kiiresti kohanema.

Novembri alguses rünnaku korraldanud Ukraina 59. motoriseeritud brigaadi drooniülema Pavlo Petrõtšenko sõnul on nende süsteemide edukas hävitamine ülioluline, kui Ukraina soovib vabastada rohkem territooriume. Tema sotsiaalmeediasse postitatud video on alates suvest üks kasvavatest Ukraina sõjaväe- ja meediateadetest edukate rünnakute kohta Polje-21 süsteemide vastu.

„Konflikti alguses kasutasid nad elektroonilist sõjapidamist, et segada meie sidet, meie raadiosaateid, raadiosidet, telefone, droone,” ütles ta CNN-ile videokõnes idarindelt Avdiivka lähedalt, kus toimuvad praegu kõige ägedamad lahingud sõjas.

„Aga kui meile hakkas võõrast varustust tulema, hakati neid süsteeme meie relvade mahasurumiseks kasutama,” märkis ta.

„Kuna (mõlemad USA saadetud) HIMARSe (suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteem) ja Excalibur 155 (laiendatud ulatusega suurtükimürsk) juhivad satelliidid, kasutab (Venemaa) aktiivselt elektroonilist sõjapidamist meie vastase kaitse ühe elemendina,” ütles Petrõtšenko.

Ja see on Ukraina jaoks tõsine probleem. Vene segajad on muutnud Ukrainale läänest saadetud „nutika” – juhitud – relvade arsenali tehnoloogilise eelise pigem kahjuks.

Täppisjuhitavad raketid ja juhitavad mitmikraketisüsteemid – nagu HIMARS – on oma olemuselt elektroonilisele sõjale haavatavamad kui juhitamata relvad, kuna nende sihtmärkide tabamine tugineb GPS-ile. Juhitamatud relvad, mis olid levinud nii Venemaa kui ka Ukraina nõukogudeaegsetes varudes enne 2022. aastat seda pole.

Polje-21 süsteem, mis on loodud GPS-signaalide segamiseks, et kaitsta Venemaa objekte sissetulevate droonide või rakettide eest, on vaid üks Moskva kasvava elektroonilise arsenali omadus.

Nii segamine kui ka GPS-i „võltsimine” – tehnika, mis paneb vaenlase drooni või raketi tõhusalt arvama, et see asub kusagil mujal –, mis häirib ka radari-, raadio- ja isegi mobiilsidet, on osa Kremli mänguraamatust.

Septembris teatas riiklik uudisteagentuur TASS, et Venemaa peaminister Mihhail Mišustin ütles valitsuse istungil, et peamist tüüpi sõjavarustuse, sealhulgas EW tootmine on aasta esimese kaheksa kuuga kahekordistunud.

Eksperdid ja Ukraina ametnikud väidavad ka, et Venemaa on nüüdseks oma vägedega täielikult integreerinud elektroonilise sõjapidamise.

Ukraina ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kirjutas hiljutises essees, et Venemaa toodab praegu massiliselt seda, mida ta nimetab „kaeviku elektrooniliseks sõjapidamiseks”.

„Vene vägede taktikaline tase on (sellest varustusest) küllastunud” ja vaatamata varustuskaotustele säilitab Moskva endiselt „olulise elektroonilise sõja üleoleku”, lisas Zalužnõi.

Zalužnõi tõi välja ka Ameerikas toodetud Excaliburi mürsud, märkides, et nende võimekus on oluliselt vähenenud, kuna sihtimissüsteem (kasutab GPS-i) on väga tundlik vaenlase elektroonilise sõja mõju suhtes.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja major Charlie Dietz ütles, et „kuigi Venemaa segamise mõju on täheldatud” teatud USA süsteemide, sealhulgas HIMARSi raketiheitjate puhul, „ei ole see muutnud neid süsteeme ebatõhusaks”.

Dietz ütles, et ministeerium on astunud samme nende haavatavuste vähendamiseks, tehes „märkimisväärseid jõupingutusi nende süsteemide ümberkujundamiseks ja värskendamiseks”. Ta lisas, et värskendusi rakendatakse võimalikult kiiresti, et neutraliseerida EW segamise mõju.

Ukraina teatas, et on sel aastal suutnud kodumaist droonide tootmist sada korda suurendada – see on lahinguvälja olukorda muutnud.

Selle taga olev mees, Ukraina digitaalse ümberkujundamise minister Mõhailo Fedorov loodab nüüd seda edu elektroonilise sõjapidamisega korrata – muu hulgas seetõttu, et droonid on nii sageli EW ohvrid.

„Me mitte ainult ei suurenda mehitamata õhusõidukite (UAV) tootmist, vaid suurendame ka EW tootmist ja muudame üldiselt lähenemisviisi elektroonilise sõjapidamise kasutamisele,” ütles Fedorov Kiievist CNN-ile antud intervjuus. „Kogu selle tehnoloogia kasutamise doktriin on meie poolel muutumas.”

See ei hõlma mitte ainult elektroonilise sõja integreerimist kaitsekihina lahinguväljal, vaid teeb seda nutikalt.

Fedorov hoiatab lahinguvälja „üleküllastamise” eest, kuid selle asemel toetab EW-süsteemide kavandamist, mida saab kaugjuhtida, nii et need sihivad ainult vaenlase varustust.

Vastasel juhul on reaalne oht, et elektroonilised sõjapidamise süsteemid võivad teie vastu töötada, tuues alla teie enda droone, lisas Fedorov.

Briti mõttekoja Royal United Services Institute 2022. aasta novembris avaldatud aruandes leiti, et see, mida ta nimetab „elektrooniliseks vennatapuks” – kogemata oma vägede sihikule seadmine – oli sõja algusaegadel Venemaa poolel nii suur probleem, et nad pidid tõmbama tagasi EW tegevust, et vältida oma lahinguvälja side saboteerimist.

Fedorovi sõnul on praegu kõige olulisem ülesanne, et Ukraina omandaks tehnoloogia, et programmeerida oma droonid vaenlase elektroonilise sõjavarustuse laiaulatuslikuks sihtimiseks.

See muudaks mängu droonioperaatorite jaoks nagu Petrõtšenko, kes tunnistab, et nad on kassi-hiire mängus ja jahivad Venemaa varustust.

Praegu on neil suurim lootus, et videod, nagu ka tema novembri alguses toimunud droonilöök levivad, ütles Petrõtšenko. Kuna sotsiaalmeedias on nii palju Ukraina sõdureid, toimiks iga selline materjal käsiraamatuna, mis aitab neil lahinguväljal Vene antenne tuvastada.

On selge, et see muudab mängu väljaspool Ukrainat.

„Ma arvan, et see, mida näete Ukrainas toimumas, annab suures osas aimu sellest, kuidas tänapäevane sõjapidamine välja näeb,” ütles strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse mõttekoja lennundusjulgeoleku projekti direktor ja endine kaitseministri asetäitja Kari Bingen. See on tulevik, kus „elektroonilise sõjapidamise võimed ja taktikad on integreeritud tavajõudude operatsioonidesse”, lisas ta.

Pentagoni pressiesindaja Dietz ütles, et USA „hindab ja kohandab aktiivselt oma strateegiaid” elektroonilises sõjas ning näeb seda „kaasaegse ja tulevase sõjalise tegevuse põhiaspektina”.

Fedorov ütles, et Ukraina investeerib otse elektroonilisse sõjapidamisse, kuid läheb ka drooniprogrammi jälgedes, stimuleerides kodumaist tootmist.

Ja ta on avameelne, et Ukraina vajab oma lääneliitlaste abi nii varustuse kui ka asjatundlikkuse osas.

„Läänel on kogu tehnoloogia, mida vajame. Küsimus võib olla selles, kuidas seda kasutada, ja see on oluline küsimus. Peame mõtlema sõja järgmisele tehnoloogilisele etapile,” lisas ta.