Üks positiivne uudis ka: värske uuring näitab, kui kiiresti suudab aju oma struktuuri parandada pärast joomise mahajätmist.

Alkoholitarbimise häirega (AUD) inimestel on tavaliselt ajukoore piirkondades hõrenemine, see on aju kortsus välimine kiht, mis on kriitiline paljude kõrgema taseme kognitiivsete funktsioonide jaoks. USA uuringus leiti, et joomise lõpetanutel suureneb ajukoore paksus aja jooksul, esimesel kuul kiiremini ja jätkub 7,3 kuu jooksul, misjärel on paksus võrreldav AUD-ita inimestega, vahendab Science Alert.

Varasemad uuringud on näidanud, et mõned piirkonnad võivad taastuda, kui joomine lõppeb, kuid oli ebaselge, kui palju või kui kiiresti taastumine toimub.

„Mõned kestvad uuringud, mis uurivad ajukoore paksuse muutusi alkoholist loobumise ajal, piirduvad kainuse esimese kuuga,” kirjutab meeskond, mida juhib Stanfordi ülikooli psühhiaater ja käitumisteadlane Timothy Durazzo.

„Kuid piirkondliku kortikaalse paksuse taastumise ulatus pikema abstinentsiperioodi jooksul (nt üle 6 kuu) ei olnud teada,” märkis ta.

USA-s kannatab AUD-i all hinnanguliselt 16 miljonit inimest. See on suur rahvatervise probleem ja selle keerulise häire mõistmine on oluline ravi, ennetamise ja häbimärgistamise vähendamiseks.

Kroonilise alkoholitarbimise ajal toimunud muutused aju struktuuris ja funktsioonis võivad hoolimata parimatest kavatsustest inimeste jaoks raskendada joomise mahajätmist. Näiteks võib prefrontaalne ajukoor – planeerimise ja otsuste tegemisega seotud piirkond – muutuda vähem aktiivseks, muutes AUD-ga inimestel tervislike otsuste tegemise raskemaks.

Durazzo ja tema kolleegid uurisid ka seda, kuidas mõned terviseseisundid, suitsetamise ajalugu, psühhiaatrilised seisundid ja ainete tarvitamise häired mõjutavad AUD-st taastuvate inimeste koore paksuse pikemaajalisi muutusi.

Samuti vaadeldi 45 inimest, kellel polnud kunagi AUD-d olnud, mõõtes nende ajukoore paksust algtasemel ja uuesti umbes 9 kuud hiljem, et kinnitada, et mõõdetud alad jäid samaks.

Osalejate aju jälgimiseks kasutati teatud tüüpi magnetresonantstomograafiat (MRI), mis on eriti kasulik keha sisestruktuurist selgete piltide saamiseks. Teadlased registreerisid koore paksuse 34 piirkonna jaoks, keskmistades aju vasaku ja parema poolkera mõõtmise.

AUD-ga patsientide paksuse taastumine pärast 7,3 kuud ilma alkoholita oli üsna laialt levinud. Piisas, et olla statistiliselt oluline 25 piirkonnas 34-st ja 24 neist peeti statistiliselt samaväärseteks kontrollidega.

Kõik 34 ajukoore piirkonda, mida Durazzo ja tema meeskond vaatasid, muutusid AUD-i osalejate hulgas kiiremini 1 nädalast 1 kuuni pärast alkoholist loobumist kui 1 kuust kuni 7,3 kuuni.

Kortikaalne paksenemine toimus aeglasemalt mõnes AUD-ga inimeste ajuosas, kellel oli ka kõrge vererõhk või kõrge kolesteroolitase. Sama kehtis AUD-i põdevate inimeste kohta, kes olid suitsetajad.

Ajukoore paksuse muutuste ja praeguste ainete kuritarvitamise (sh muud ravimid peale alkoholi) või psühhiaatriliste häirete või varasema sigarettide suitsetamise vahel ei leitud olulisi seoseid. Seega võib suitsetamisest loobumine aidata kaasa ka kortikaalse paksuse taastumisele.

Need tulemused julgustavad ja annavad uue arusaama aju taastumisest pärast alkoholist loobumist, kuigi valimi väikese suuruse ja mitmekesisuse puudumise tõttu ei pruugi need olla üldistatavad. Samuti on oluline märkida, et need leiud ei näita, kas muutused mõjutasid aju funktsiooni.

„Ajukoore paksuse taastumise neurokognitiivsete ja psühhosotsiaalsete korrelatsioonide uurimiseks AUD-i püsiva alkoholist loobumise ajal vaja suuremaid kestvaid uuringuid,” kirjutab meeskond.

Autorid juhivad tähelepanu ka sellele, et muutujad, mida nad ei arvestanud nagu geneetika, füüsiline aktiivsus ning inimeste maksa ja kopsude tervis, võisid nende tulemusi mõjutada.

„Need andmed annavad kliiniliselt olulist teavet püsiva kainuse kasulike mõjude kohta inimese aju morfoloogiale,” järeldavad autorid, „ja tugevdavad AUD-i puhul alkoholist loobumise taastumise mõju.”

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Alcohol.