Saksamaa ja USA avaldavad Ukrainale survet pidada läbirääkimisi Venemaaga, vähendades relvatarneid, mis on suur löök Kiievi võidulootustele, teatas Saksa meedia täna reedel, 24. novembril.

Saksa väljaanne Bild teatas Saksamaa valitsuse allikatele viidates Saksa-Ameerika „salajasest” plaanist sundida Ukrainat rahukõnelusi alustama.

Plaani kohaselt varustavad Washington ja Berliin Ukrainat küllaldaselt relvade ja soomusega praeguse rindejoone hoidmiseks, kuid mitte piisavalt okupeeritud territooriumi tagasivõtmiseks.

Nad loodavad sellega tõugata Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit läbiräkimistele Venemaa juhi Vladimir Putiniga.

„Zelenski peaks mõistma, et see ei saa nii jätkuda,” ütles Saksa valitsuse allikas Bildile, viidates Ukraina seiskunud vastupealetungile Venemaa vastu riigi idaosas. „Ta peab omal vabal tahtel pöörduma oma rahva poole ja selgitama, et on vaja läbirääkimisi pidada.”

Saksa valitsusallikad ütlesid Bildile, et Valge Maja jagab Saksamaa arvamust vajadusest suunata fookus relvatarnetelt läbirääkimistele.

Valge Maja reede õhtu seisuga asja ei kommenteerinud. Washington on korduvalt lubanud toetada Ukraina jõupingutusi Vene vägede väljaajamisel.

Bild märkis, et Ukraina vägede suurimate soomuki- ja kaitsevarustuse pakkujatena peab Zelenski Saksamaa ja USA taotlust tõsiselt võtma.

Bildi raport valmistab Kiievi ametnikele meelehärmi, kuna nad jätkavad püüdlusi täieliku sõjalise võidu nimel Venemaa üle, sealhulgas okupeeritud territooriumi tagasivõitmise poole.

Bild viitas ka sellele, et Saksamaa valitsuses on lõhe kantsler Olaf Scholzi ja tema kaitseministri Boris Pistoriuse vahel. Viimane ei osalenud plaani väljatöötamisel anda Ukrainale „täpselt nii palju [relvi], et mitte ära vajuda” ja isegi toetas võimsate Tauruse rakettide tarnimist Ukrainasse, ütlesid allikad.

„Scholzi ametisse astumisest alates on kaitseministeerium olnud föderaalkantsleri mõju all. Seal tehakse palju otsuseid,” ütles anonüümsust palunud kaitseametnik Bildile.

Väljaspool Saksamaad on NATO riikides mure selle pärast, et Ukraina vastupealetung oli „üles haibitud” ja et on soov juhtida tulevasi ootusi sõja järgmise etapi suhtes.

Saksamaa opositsioonipartei CDU reageeris plaanile ärevalt väitega, et kantsleril ei olnudki kavatsust aidata Ukrainal sõda võita, kuigi tegemist on eksistentsiaalse konfliktiga.

„Aina selgemaks saab, et kantsler ei usu Ukraina võitu ega taha seda üldse,” ütles CDU esindaja parlamendis Roderich Kiesewetter.

Slovakkia peaminister Robert Fico on öelnud, et kui rahuläbirääkimisi ei alustata, võib Ukraina sõda kesta kuni 2030. aastani. Septembris toimunud üldvalimised võitis Slovakkias vasakpoolne erakond, mis lubas kampaania ajal lõpetada eelmiste valitsuste poolt alustatud Ukrainale sõjalise abi andmise.

„See konflikt on külmutatud, see on olukorras, kus see võib kesta kuni 2029. või 2030. aastani,” ütles Fico. „Parem on juhtida kõnelusi 10 aastat rahus või peatatud lahingutegevusega, kui minna pärast 10 aastat ilma tulemusteta läbirääkimiste laua taha, et teada saada, et meil on veel 500 000 või 600 000 surnut.”

Hollandis tegi valimised võitnud Geert Wilders valimiskampaaniat lubadusega peatada relvasaadetised Ukrainasse.