Argentiina värskelt valitud president, kes toetab Ukrainat ütles, et Argentiina peab Suurnritannialt tagasi võtma Falklandi saared, kuna need kuuluvad Argentiinale.

Selle peale reageeris Briti kaitseminister Grant Shapps, kes ütles, et saared kuuluvad Suurbritanniale ning selles osas ei saa olla vaidlust, vahendab Daily Mail.

Oma presidendikampaania ajal rõhutas Milei, et Falklandi saarte kuulumine Argentiinale ei ole läbiräägitav, lisades, et Argentiinas Malvinase nime all tuntud territoorium on Argentina oma.

Shapps ütles täna vastuseks: „Falklandi saared on Briti saared. See on vaieldamatu ja pole läbi räägitav.”

Viidates saarel 2013. aastal toimunud referendumi tulemustele jätkas Shapps: „99,8% saarlastest hääletas Suurbritannia alla jäämise poolt ja me kaitseme alati nende enesemääramisõigust ja Ühendkuningriigi suveräänsust.”

Parempoolne majandusteadlane Milei, tuntud kui „el Loco” või „hull”, kes lubas oma võidu korral Argentiinat raputada oli öelnud, et teeb kõik endast oleneva, et Falklandi saared tagasi saada, kuid ei öelnud, et ta läheb nende pärast sõtta.

Ta rõhutas, et Suurbritannia annab Falklandi saared ise Argentiinale üle, võrreldes seda Ühendkuningriigi otsusega tagastada Hongkong Hiinale.

Pärast Argentiina sissetungi 1982. aastal toimus Falklandi saartel lühike, kuid jõhker sõda. Suurbritannia tõrjus sissetungijad pärast mereväe armaada väljasaatmist, kuid Buenos Aireses pole seda küsimust kunagi peetud lahendatuks.

Argentiina leiab, et Falklandi saared võeti riigilt ebaseaduslikult 1833. aastal ja tungis Briti kolooniasse 1982. aastal. Ühendkuningriik saatis kohale väed ja Argentiina kaotas kaks kuud kestnud sõja saarestiku pärast konfliktis, mis nõudis 649 argentiinlase ja 255 Briti sõduri elu.

Argentiina taotleb endiselt saari tagasi, samas kui Suurbritannia väidab, et Falklandi saared on riigi kaitse all olev iseseisev üksus. 2013. aasta referendumil anti 99,8 protsenti häältest Suurbritannia alla jäämise poolt.

Milei rõhutas oma presidendikampaania ajal, mille käigus ta mootorsae käima lükkas, et riigi rolli sümboolselt vähendada, et küsimusi Falklandi saarte tuleviku kohta „ei saa ignoreerida”.

Ta ütles: „Mida ma pakun? Argentiina suveräänsus Malvinase saarte üle ei ole läbiräägitav. Malvinas kuulub Argentiinale.”

„Nüüd peame vaatama, kuidas me need tagasi saame. On selge, et sõja variant ei ole lahendus,” lisas ta.

„Me teeme ettepaneku liikuda sellise lahenduse poole, nagu Inglismaal oli Hiinaga Hongkongi küsimuses ,ja et selles kontekstis ei saa eirata saartel elavate inimeste seisukohta,” sõnas ta. „Te ei saa eitada, et need inimesed on seal. Te ei saa neid inimesi tähelepanuta jätta.”

„Peab pidama läbirääkimisi Suurbritanniaga ja arvestama saartel elavate inimeste seisukohtadega,” lausus Milei. „Otsime lahendust Malvinase saarte tagasipöördumiseks Argentiina alla diplomaatia kaudu, lahendust, mis on elujõuline, mis on saavutatav.”

Milei on varem kiitnud endist Briti peaministrit Margaret Thatcherit kui üht „inimkonna ajaloo suurimat liidrit”.

Falklandi sõja veteranid mõistsid need kommentaarid hukka, kuna Thatcherit sõimatakse Argentinas endiselt selle eest, et ta andis 1982. aasta sõja ajal Ühendkuningriigiga korralduse uputada ristleja General Belgrano, mille pardal hukkus 323 inimest.

Milei on varem süüdistanud Argentiina valitsust „rea vigade tegemises”, mis on olukorra veelgi keerulisemaks teinud. Eelmise aasta aprillis ütles ta, et kui Argentiina soovib, et Falklandi saared muutuksid argentiinlaste omaks, tähendab see „väga pikki läbirääkimisi” Suurbritanniaga.

Toona ütles ta: „Argentiina ei loonud kunagi tingimusi, et Malvinase saarte elanikud tahaksid saada argentiinlasteks.”

„Seetõttu on tegemist äärmiselt keerulise olukorraga, kus Argentiina tegi kõik võimalikud vead, mille tulemuseks oli ummik ja räbal olukord. Nüüd on see kõigi vigade tõttu vastupidine stsenaarium. See on kõige keerulisem.”

Ta lisas: „Kui tahame, et saared naaseksid ja ühel päeval Argentiina osaks saaksid, tähendab see pikki, väga pikki läbirääkimisi, mille käigus Argentiina peab välja pakkuma midagi huvitavat.”

„Ja Argentiina ei ole huvitav riik, kui tema enda inimesed otsustavad riigist lahkuda,” lõpetas Milei, kes on praegu riigi presidendiks valitud.

Milei lähedane nõunik Diana Mondino ütles septembris, et Falklandi elanikkonda – kellest 99,8 protsenti hääletas 2013. aasta referendumil Suurbritannia alluvusse jäämise poolt – „ei saa arvestamata jätta”.

Mondino lisas, et Argentiina peab saama normaalseks riigiks, et veenda saarlasi otsima tihedamaid sidemeid.

„Kuidas mõistaks [meie] inflatsiooni keegi, kes pole sündinud ja kasvanud Argentiinas?” ütles ta. „Miks peaks keegi tahtma saada ühiskonna osaks – me peame saama normaalseks riigiks ja me oleme tühi riik,” ütles ta.

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak on välistanud uute läbirääkimiste alustamise Falklandi tuleviku üle.

Sunaki ametlik pressiesindaja ütles pärast Milei võitu: „See on ilmselgelt lahendatud probleem, kaua lahendatud probleem ja me ei kavatse seda uuesti käsitleda.”

Milei ettepanekute peale, et Hiina ja Hongkongi omaga sarnased suhted võiksid tekkida, lisas peaministri pressiesindaja: „Falklandi saarte olukord lahendati mõni aeg tagasi ja seda ei muudeta.”

Vahepeal teatas Briti kaitseminister Shapps: „Falklandi saared on Briti saared. See on vaieldamatu ja pole läbi räägitav. 99,8% saarlastest hääletas Suurbritannia alluvusse jäämise poolt ja me kaitseme alati nende enesemääramisõigust ja Ühendkuningriigi suveräänsust.”

Shapps, kes lükkas oma sotsiaalmeedia teates tagasi igasugused läbirääkimised Falklandi tuleviku üle, rõhutas, kuidas kuningliku mereväe laev HMS Forth saadeti tagasi lõunapoolkera saari kaitsma.

Sellele järgneb üheksakuuline HMS Medway patrullimine kauges asukohas.

Alates 1980ndate aastate konfliktist on Ühendkuningriigi ministrid tõrjunud kõik jutud Argentiina nõudmistest saartele.

Juulis kahetses peaminister Sunak Euroopa Liidu sõnavalikut pärast seda, kui see näis olevat toetanud nime, mida Argentiina eelistab.

Diplomaatiline tüli puhkes pärast seda, kui Brüssel nimetas saari Argentiina ja teiste Ladina-Ameerika riikidega ühiselt allkirjastatud deklaratsioonis „Islas Malvinas”.

Oma pühapäevaõhtuse võiduga on Milei tõuganud Argentina teadmatusse, kui äärmuslik tema poliitika saab olema.

Oma dramaatilisele võidule järgnenud kõnes lubas ta, et „Argentiina ülesehitamine algab täna”, lisades samas, et ta „tühjendab sood”, viidates erihuvide ja lobistide mõju piiramisele.

Milei, kes riietub sageli oma superkangelaseks alter-egoks „Kindral AnCap”, mis on lühend sõnadest anarhokapitalist, tegi nime mõistes telesaadetes raevukalt hukka „poliitilise kasti”.

Tema lubadus järsuks ja tõsiseks muutuseks meeldis argentiinlastele, kes olid väsinud aastase inflatsiooni tõusust üle 140 protsendi ja vaesuse määrast 40 protsenti. Ta pääseb võimule 10. detsembril.

Milei, kes on ka silmapaistev majandusteadlane ja raadiovestluste saatejuht, on avalikult rääkinud oma „kolmeste” seksieelistusest ja sellest, kuidas talle meeldib telepaatia teel suhelda oma surnud koeraga poliitilise nõu saamiseks.

Ta ei võitnud valimiste teise vooru eelhääletuse eelvooru, kuid jäi Massa järel teisele kohale suures osas tänu noorte valijate toetusele, kes on nii pettunud „tavapärastes” poliitikutes, et on pöördunud mehe poole, kelle hiljutine elulugu kandis pealkirja „El Loco” ehk „Hull”.

Milei valiti Argentiina parlamenti 2021. aastal La Libertad Avanza („Vabadus edeneb”) liikmena, mis veel paar aastat tagasi oli poliitilikas tundmatu nimi.

Ta eelistab nimetada end anarhokapitalistiks, mis tähendab, et ta tahaks võimalikult palju valitsuse sekkumist vähendada ja jätta kõik vaba turu hooleks.