Kaks sel nädalal avaldatud artiklit annavad karmi hinnangu Ukraina väljavaadetele sõjas Venemaaga. Üks – Ukraina sõjaväe ülemjuhataja poolt – tunnistab, et lahinguväljal on jõutud ummikseisu ja ees ootab Moskvale kasulik pikk kurnamissõda. Teine kujutab Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit kurnatuna pidevast pingutusest meelitada ja veenda liitlasi usku säilitama.

Ukraina sõjaväeülem kindral Valeri Zalužnõi ütleb pikas essees ja intervjuus väljaandele Economist, et „nagu Esimese maailmasõja ajal oleme jõudnud tehnoloogiaga tasemele, mis viib meid ummikseisu”, vahendab CNN.

Ta tunnistab: „Tõenäoliselt ei toimu sügavat ja ilusat läbimurret,” vaid laastavate kaotuste ja hävingu tasakaal.

Samal ajal ütles Zelenski intervjuus väljaande Time ajakirjanikule Simon Shusterile, et „Keegi ei usu meie võitu nii nagu mina. Mitte keegi.” Kuid ta lisab, et nende uskumuste sisendamine Ukraina liitlastesse „võtab kogu jõu ja energia”.

Shuster, kellel on pikka aega olnud juurdepääs presidendi siseringile, kujutab Zelenskit väsinud ja mõnikord ärritununa ning mures, et liitlaste pühendumus on kahanemas.

„Sõjaväsimus tuleb peale nagu laine. Seda võib näha USA-s, Euroopas,” tsiteeritakse Zelenskit.

Kuid Zelenski on kinni võidu idees ega lepi mingi vaherahu ega läbirääkimistega. „Meie jaoks tähendaks see selle haava lahtiseks jätmist tulevastele põlvedele,” räägib ta väljaandele Time.

Viis kuud pärast seda, kui Ukraina alustas oma kauaoodatud vasturünnakut, tulevad esile Zelenski hirmud ja Zalužnõi hinnang, kuna maailma fookus nihkub Lähis-Idale ja oht, et Iisraeli sõda Hamasiga võib üle kanduda laiemaks piirkondlikuks konfliktiks.

Zelenski ise tunnistab väljaandele Time: „Loomulikult kaotame Lähis-Ida sündmustest. Inimesed surevad ja seal on elude päästmiseks vaja maailma abi…”

Ukraina väed on suvest saadik võtnud tagasi vaid killukese maad; Venemaa hõivab endiselt ligi viiendikku riigist. Mõnes piirkonnas, näiteks Donetski oblastis Avdijivka ja Vuhledari ümbruses ning Harkivi oblastis Kupjanski lähedal on ukrainlased kaitsepositsioonil, kuna Venemaa paiskab lahingusse laskemoona ja mehi.

Zalužnõi ütleb väljaandele Economist, et Kreml ei tunneta Vene armee tohutuid kaotusi – paljude hinnangute kohaselt on see üle 100 000 mehe. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et Venemaa on viimastel päevadel Avdvijika ümbruses kaotanud 4000 meest. Avalikult kättesaadavad pildid näitavad, et venelased võisid selles lahingus kaotada kuni 200 tanki ja muud sõidukit.

Zalužnõi näib olevat peaaegu hämmingus, et lääneliitlaste Ukrainale tarnitud arsenal ja veel mitme brigaadi mobiliseerimine on nii vähe muutnud. Ta ütleb, et ülemate vahetumine ja divisjonide asukoha muutused ei ole mõjutanud.

„Neli kuud oleks pidanud olema piisav aeg, et oleksime Krimmi jõudnud, Krimmis võidelnud, Krimmist naasnud ning uuesti sisse ja välja käinud,” lisab ta.

Selle asemel on olnud võimatu tungida sügavale ja hästi juurdunud Venemaa kaitsesse. Isegi seal, kus tungitakse tihedatesse miiniväljadesse, sageli suurte kuludega, taastavad venelased need distantsilt miinide paigutamise teel.

Ukraina alaväärsus õhus on pärssinud edusamme kohapeal ning Zalužnõi hoiatab, et 2023. aasta lõpus võib Venemaa kasutusele võtta uued ründeväed.

Ülemjuhataja räägib, et ühel hetkel pöördus ta vana nõukogude esimese maailmasõja analüüsi juurde, mis kannab pealkirja „Kindlustatud kaitseliinide murdmine”. Sarnasused tänapäevaga olid silmatorkavad, märgib ta.

„Sain aru, et see on just see koht, kus me oleme, sest nii nagu toona, on meie tehnoloogilise arengu tase täna pannud nii meid kui ka meie vaenlasi ummiku olukorda.”

Droonide ja muu luuretehnoloogia kasutamine on ummikseisu põhjus. Zalužnõi räägib tapatalgutest, mis arenesid Avdvijika ümber, kui Venemaa paiskab kümneid tanke mõnesaja meetri kaugusele. „Lihtne tõsiasi on see, et meie näeme kõike, mida vaenlane teeb, ja nemad näevad kõike, mida meie teeme.”

Samas tõdeb ta, et Vene sõjaväelased on õppinud ja kohanenud. Nad on täiustanud logistikaahelaid, tehased toodavad uut riistvara ja elektroonilise sõjapidamise võimekus on nüristanud Ukraina edumaa täppismoona vallas.

Zalužnõi tunnistab avameelselt, et Venemaa „säilitab mõnda aega eelise relvastuse, varustuse, rakettide ja laskemoona vallas”.

Ukraina sõjaväeülem ütleb, et alanud kurnamissõja katkestamiseks on vaja kvalitatiivset hüpet – just siis, kui talv hakkab saabuma. See jõhker äratundmine võib Ukraina moraali ainult kurnata ja mitte ainult lahinguväljal. Ukraina tsiviilelanikke ootab ees järjekordne külm ja pime talv, kui Venemaa uuendab oma rünnakuid energiataristule.

Zalužnõi loetleb oma essees viis peamist edasimineku nõuet – ükski neist ei võimalda kiiret lahendust ja kõik nõuavad liitlastelt suurt pühendumust. Nende hulka kuulub õhuülemuse saavutamine maapealsete operatsioonide toetamiseks; Venemaa miinitõkete lõhkumine; vastupatareide lahingutõhususe suurendamine (võttes sihikule näiteks Vene suurtükiväe); vajalike reservide loomine ja väljaõpe; ja elektroonilise sõjapidamise võimekuse loomine.

Ta ütleb, et Ukraina peab andma massiivseid rünnakuid „ühes lahinguformatsioonis”, kasutades Venemaa õhutõrjesüsteemide ülekoormamiseks peibutusvahendeid ja lahingdroone.

„Meil on vaja ka elektroonilisi sõjapidamise süsteeme, mis on droonisõja võitmisel võtmetähtsusega,” märgib ta ja lisab, et venelastel on umbes 60 erinevat süsteemi.

„Seda sõda ei ole võimalik võita eelmise põlvkonna relvade ja aegunud meetoditega,” ütles Zalužnõi Economistile. „Varem või hiljem avastame, et meil pole lihtsalt piisavalt inimesi, kelle abil võidelda.”

„Meil on piiratud võimalused oma territooriumil reservide väljaõpetamiseks, kuna vaenlasel on võime anda raketi- ja õhulööke väljaõppekeskustele ja väljaõppeväljakutele.”

Kreml seevastu näib olevat süngelt rahul ummikseisuga usus, et lõpuks murrab tema suurem sõjamasin Ukraina moraali.

Vastuseks Zalužnõi kommentaaridele ütles pressiesindaja Dmitri Peskov neljapäeval, et „Venemaa jätkab järjekindlalt sõjalise erioperatsiooni läbiviimist. Kõik seatud eesmärgid tuleb saavutada”.

Tõenäoliselt naudib Moskva ka meeleolude muutumist USA-s, nii parlamendis Kongressis kui ka avalikkuses.

Uue Gallupi küsitluse kohaselt leiab 41 protsenti ameeriklastest, et USA teeb Ukraina abistamiseks liiga palju, võrreldes 29 protsendiga vaid viis kuud tagasi. Küsitluse kohaselt tõuseb see arv vabariiklaste seas 55 protsendini, kuna 2024. aasta valimised lähenevad.

Kapitooliumi mäel tekkinud halvatus on katkestanud ka sõjalise abi voolu Ukrainasse. Bideni valitsuse jõupingutused siduda aastane abi (24 miljardit dollarit) muude rahastamisprioriteetidega nagu abi Iisraelile, on leidnud Kongressi vabariiklaste seas tugevat vastuseisu.

Mitmed vabariiklastest senaatorid on nüüd öelnud, et Zalužnõi sõnavõtud seavad kahtluse alla Ukraina strateegia sõjas. Üks Ukrainale edasise abi andmise vastu olnud senaator J. D. Vance ütles neljapäeval: „See pidi algusest peale lõppema sellega, et Venemaa kontrollib mõnda Ukraina territooriumi ja lahendus saavutatakse läbirääkimistel.”

Rääkides oma viimasest visiidist Washingtoni septembris, räägib Zelenski väljaandele Time, et mõned Kongressi liikmed „küsisid minult otse: „Kui me teile abi ei anna, mis siis juhtub?” Juhtub see, et me kaotame.”

Zelenski ja teised Ukraina ametnikud on järjekindlalt hoiatanud, et lääneliitlastelt tuleva abi maht ja tüüp – samuti nende arvates kahjulikud viivitused abi saabumisel – on võimaldanud Ukrainal sõdida, kuid mitte võita.

Shuster tsiteerib Ukraina presidendi abi, kes ütles, et Zelenski tunneb, et ta on „tema lääneliitlaste poolt reedetud”. Nad on jätnud ta ilma vahenditeta sõja võitmiseks, vaid andnud vahendeid sõja üleelamiseks.

Alles nüüd hakatakse USA-s toodetud ATACMS-itega (pikema tegevusraadiusega taktikaline rakett) tabama kaugel vaenlase tagalas asuvaid sihtmärke. Hävituslennukid F-16 võetakse kasutusele kõige varem järgmisel kevadel.

Paljude Ukraina ametnike jaoks on see piiratud abi võimaldanud Venemaal stabiliseerida olukorda, mis aasta tagasi ähvardas laguneda pärast Ukraina äkilist edasitungi läbi Harkivi oblasti ja Venemaa lahkumist suurest osast Hersoni oblastist.

Kui venelastel on Achilleuse kand, usub Zalužnõi, siis on see Krimm. Seda osaliselt seetõttu, et see on juveel president Vladimir Putini kroonis, ja osaliselt seetõttu, et poolsaar on oluline kanal Vene vägede varustamiseks ja ka tema Musta mere laevastiku kodu.

Ukraina sõjavägi on viimastel kuudel hoogustanud raketi-, drooni- ja sabotaažirünnakuid Venemaa kaitseinfrastruktuuri vastu Krimmis, samuti Putini hinnatud silla vastu Venemaale. Zalužnõi sõnul kasutati sel nädalal esimest korda ATACMS-i sihtmärgi vastu Krimmis. Kuid Ukraina maaväed jäävad poolsaarest paljude kilomeetrite kaugusele.

Praegu on Zalužnõi suurim hirm pikaajaline kaevikusõda vaenlase vastu, kus relvade all on kolm korda rohkem mehi. „Kaevikusõja suurim oht ​​on see, et see võib kesta aastaid ja kulutada Ukraina riiki,” ütleb ta.

Zalužnõi kirjeldab Venemaad kui „feodaalriiki, kus odavaim ressurss on inimelu. Ja meie jaoks… kõige kallim asi, mis meil on, on meie inimesed”.