Ukraina tugevaimad toetajad Washingtonis peavad tänupühajärgset kolmenädalast sprinti oma parimaks lootuseks saada riigile abi.

Kuid kuna demokraadid avaldavad jätkuvalt avalikult lootust Bideni valitsuse ligi 106 miljardi dollari suurusele rahastamistaotlusele Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile, on nad endiselt mures, kuidas eelnõu vabariiklaste juhitavas parlamendis läbi suruda, vahendab Politico.

USA vabariiklaste dünaamika on parlamendi vasaktiiva ärevaks teinud. Parlamendi spiiker Mike Johnson on andnud mõista, et kavatseb ühel hetkel hääletada Ukraina küsimuses, kuid Valges Majas ei ole kahe nõuniku sõnul veel selget ülevaadet vabariiklaste uue juhi ega tema läbirääkimiste stiili kohta.

Vähesed Bideni liitlased on kunagi kohanud Johnsonit, religioosset konservatiivi, kes oli suures osas tundmatu kuni tema vapustava spiikri ametisse tõusmiseni. Ja kuigi vasaktiib ei hinnanud endise spiikri Kevin McCarthy positsiooni, tundsid nad, et ta tahtis lõpuks tehingut teha – ja ametnike sõnul on nad Johnsoni osas vähem kindlad. Veelgi enam, sama vabariiklaste rühm, kes kukutas McCarthy, omab võimu Johnsoni üle – ja nad on suures osas vastu Ukraina abistamisele, muutes sellega asjaajamise palju keerulisemaks.

„Inimesed teavad hästi, et kui täna toimuks esinduskojas hääletus, läheks see liikmete ülekaaluka häälteenamusega läbi – küsimus ei ole niivõrd toetuse suuruses, kui sellele hääletamisele jõudmises,” ütles rahvasaadik Jason Crow. „Poliitiliste tingimuste ja juhtkonna muutumise tõttu on hääletusele panek olnud raske.”

Juba kahel korral on demokraadid püüdnud Ukrainale abi saada, kuid neil ei õnnestunud rahastamiseelnõud läbi suruda. Kuna järjekordne tähtaeg meetmete käivitamiseks saabub alles siis, kui jaanuari lõpus ja veebruari alguses aeguvad viimased USA ametiasutuste ajutise rahastamise seadused, kardavad paljud Kongressi tugevamad Ukraina toetajad, et riik ei saa nii kaua oodata.

„Ma ei tea, kas Ukraina suudab ellu jääda kuni 2024. aasta veebruarini,” ütles senaator Chris Murphy. „Ma arvan, et neil saab järgmise paari nädala jooksul laskemoon otsa.”

Uskudes, et seda on kohe vaja, valmistuvad Ukraina pooldajad pausilt naastes eraldiseisvaks senati hääletuseks rahastamise üle. Kui see hääletus peaks toimuma, oleks see tohutu proovikivi nii valitsuse suutlikkusele töötada Kapitooliumi mäel kui ka presidendi välispoliitilise tegevuskava ühele aluselemendile.

Kuid peamine takistus on endiselt alles: mida teha vabariiklaste vastuseisuga.

Pärast viimase Ukraina täienduse vastuvõtmist on Kiievi vasturünnak seiskunud ja konservatiivide toetus Washingtonis on murenenud, kuna vabariiklaste juht Donald Trump on sellele vastu. Sõja puhkemine Lähis-Idas on toonud kaasa abi lisamise Iisraelile – ja edumeelsete demokraatide kasvavad nõudmised relvarahu ja Iisraeli abistamise järele.

Kuigi Iisraeli toetamisele on parlamendi mõlemas kojas tugev toetus, nõuavad senaatorid ja valitsusametnikud, et Iisraeli ja Ukraina rahastamine jätkuks koos.

Raskem väljakutse on vastata vabariiklaste nõudmisele, et pakett käsitleks piiripoliitikat. Valitsuse taotlus hõlmab piiriturvalisuse rahastamist, kuid vabariiklased nõuavad poliitika muudatusi, et vähendada piiri ületavate inimeste arvu.

„Kui vabariiklased tahavad pidada tõsist vestlust reformide üle, mis parandavad meie migratsioonisüsteemi, oleme aruteluks avatud,” ütles Valge Maja pressiesindaja. „Me ei nõustu paljude senati vabariiklaste piiri ettepanekus sisalduvate poliitikatega. Lisaks ei näe me nende ettepanekus midagi neile, kes soovivad saada kodanikuks.”

Kaheparteiline seadusandjate grupp, kes üritab piirikompromissi üle läbi rääkida, on senati abi sõnul jätkanud kõnelusi tänupühade vaheajal. Kuid paljude seadusandjate jaoks tõid puhkuse-eelsed kohtumised probleemid ainult selgemalt esile.

„Need on olnud masendavad,” ütles arutelude kohta Lõuna-Carolina senaator Lindsey Graham, üks grupi juhtivaid vabariiklasi. „Vaatame, mis saab. Ma ei kavatse toetada rahaeraldiste lisamist, kui puudub tõeline piiriturvalisus.”

Demokraatidest Ukraina toetajad on võtnud omaks idee, et nad peavad kaasama piiripoliitika reformid. Ja kuigi neile ei meeldi kahe omavahel mitteseotud probleemiga tegeleda, näevad nad positiivset külge, kui suudavad lahendada piiripoliitiks okkalise küsimuse.

„See on tõesti oluline rahastus. Ma arvan, et tsiviliseeritud maailma jaoks on oluline võtta seisukoht diktaatorite nagu Vladimir Putin ja terroristlike rühmituste nagu Hamas vastu,” ütles senaator Jeanne Shaheen. „Ja ma arvan ka, et meil on lõunapiiril ebaõnnestunud poliitika ja me peame otsima võimalusi selle parandamiseks.”

Valge Maja ei ole piiriteemaga otseselt seotud, kuid ametnikud on mitmete aruteludega seotud inimeste sõnul avaldanud neile toetust avalikult ja eraviisiliselt.

„President Biden ja senati liidrid, nii vabariiklased kui ka demokraadid, toetavad kindlalt Ukrainat,” ütles Bideniga lähedane senaator Chris Coons teisipäeval MSNBC saates „Morning Joe”.

„Peame selle ära tegema ja selle lisa varsti läbi suruma, sest vaprad ukrainlased, kes võitlevad talve saabudes, võivad kaotada rakettide, droonide, soomukite ja kaitse jaoks vajalikud laskemoona varud ja me ei saa endale lubada Ukraina hülgamist,” lisas ta. „Kui meie vabariiklastest kolleegid nõuavad nendel läbirääkimisel liiga palju, ei saa me seda senatis ja seejärel parlamendis vastu võtta.”

Senatis vähemuses olevate vabariiklaste liider Mitch McConnell on öelnud, et lepingusse tuleb lisada piiripoliitika, et saada Ukraina rahastus Kongressi kaudu. Valges Majas peetakse McConnell’i kangelaseks oma vankumatu toetuse tõttu Ukrainale, mis on suurel määral aidanud tema parteid ohjes hoida. Vasaktiival on aga kasvav hirm, et Kentucky senaatori haare tema parteis on kadumas, ütlesid kaks anonüümseks jääda soovinud vanemnõunikku.

Ja piirileping toob demokraatide jaoks kaasa riski. Vabariiklaste peamine poliitikaettepanek suurendaks läve tavaliste sisserändajate jaoks, et saada USA-s varjupaika. Demokraatliku partei progressiivsem tiib on sellele ideele tugevalt vastu.

„Oleme olnud valguse majakas kogu maailmas paljude, paljude põlvkondade jooksul, kui rääkida inimestest, kes põgenevad vägivalla eest ja põgenevad oma elu eest,” ütles rahvaesindaja Tony Cárdenas. „Kui me seda protsessi tegelikult nõrgestaksime, oleks see Ameerikale häbiväärne. Oleks häbi igale parlamendi või senati liikmele, kes selle kunagi selle presidendi lauale paneks, ja ma ei näe, et president allkirjastaks selle seaduseelnõu.”

Mitmed esindajatekoja komisjoni esindajad – Kongressi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ameeriklaste, Kongressi mustanahaliste, Kongressi hispaanlaste ja Kongressi progressiivsete kandidaatide esindajad – ütlesid selle kuu alguses tehtud avalduses, et on sügavalt vastu uue piiripoliitika lisamisele rahastamisseadusele.