Ukrainlased on võidelnud Venemaa sissetungi vastu praeguseks 21 kuud. Kuid vaatamata Lääne toetusele ja edusammudele rindel liiguvad asjad sõdurite arvates vales suunas.
Saksa väljaanne Bild vestles viie lihtsa Ukraina sõduriga, kes rääkisid probleemidest, mis neid vaevavad. Kuigi Ukraina juhid armastavad uhkustada Lääne tankidega nagu Leopard, Challenger ja Abrams, peavad sõdurid rindele sõitma 50 aasta vanuste nõukogude-aegsete Ladadega, sest armeel on suur puudus transpordivahenditest.
Ent see pole veel kõik. Sõdurid peavad maksma ise kinni sõidukite kütuse ja remondi, võttes raha oma palgast. Üks sõdur rääkis, et peab pidevalt omast taskust peale maksma, sest rehvid purunevad väga tihti.
Üks sõdur rääkis, et ta teenib päris hästi Ukraina kohta – 3000 eurot kuus, aga peab oma varustuse eest maksma. Näiteks tuleb maksta droonide eest, millest on suur puudus.
Lisaks tuleb droone abiorganisatsioonidelt, aga valitsuse poolt ei tule midagi. Sõdurid peavad maksma ise üüri elamispinna eest, kus nad ööbivad. Samuti peavad nad ise ostma omale toitu. See teeb sõduritele viha. Üks sõdur räägib, et Vene riik maksab sõduritele kõige eest, aga ukrainlased peavad kõik omast taskust maksma.
Üks keskastme sõdur kurtis Ukraina ülemuste ja kindralite suure edevuse üle. Iga brigaad võitleb ainult enda eest, hoolimata sellest, mida teevad brigaadid ühel ja teisel pool. Toimub isegi omavaheline võistlus. Selle tulemusel brigaadid omavahel ei suhtle, isegi kui nad asuvad teineteisest mõne kilomeetri kaugusel.
Üks sõdur, kes sai väljaõppe NATO partnerite juures on eriti õnnetu. Tema sõnul on kõrgemad ohvitserid endised ja seetõttu pole midagi muutunud võrreldes nõukogude ajaga. Mingit relvade omavahelist kombineerimist ei toimu. Põhjus pole selles, et relvi pole, vaid selles, et kõrgemad ohvitserid ei pea seda vajalikuks.
Sõdurid räägivad, et tegevus rindejoonel toimub droonide tõttu hämaral ajal või öösiti. See on väga hull olukord haavatute jaoks, kuna nad peavad ootama kaevikutes abi tunde. Mõned surevad, kuna Ukrainal pole igal pool elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrje vahendeid.
Üks parameedik rääkis, et ülemused ei julge teda välja saata, kuna droonid on nii täpsed, et iga väljasõit rindejoonele võib jääda viimaseks.
Üks sõdur rääkis, et õhutõrjesüsteeme kasutatakse linnade kaitsmiseks. Rindel pole sõdurite kaitseks peaaegu mitte midagi.
Sõdurite hulgas on kasvamas viha president Volodõmõr Zelenski ja tema valitsuse suhtes. „Meie kaitseme riiki, riskime oma eludega ja maksame kinni oma varustuse, üüri, toidu ja autoremondi,” ütles üks sõdur Bildile ja küsis samas, mis saab sellest rahast, mida välismaalt saadetakse. Sõdurid tunnevad end valitsuse poolt üha enam hüljatuna.
Teised sõdurid ei süüdista valitsust, vaid ülemusi, kes saadavad sõdureid enesetapumissioonidele.
Üks ohvitser ütles Bildile, et kindralid poleks tohtinud saata sõdureid vastupealetungile, mida suruti Läänest peale president Zelenskile. Vastupealetungiks valiti vale koht Zaporižja oblastis. Venemaa nägi seda ette ja mineeris ära kogu territooriumi, nii et sealt oli võimatu läbi pääseda.
Ukraina sõdur tunneb samas kergendust, et vastupealetung läbi kukkus. Pärast seda on hakatud taas arukalt otsustama ja planeerima. Suvel polnud vahet Ukraina ja Vene ülemuste antud käskudel, kui ukrainlasi aeti Bahmuti ja Vuhledari peale.
