Venemaa sõda Ukrainas on valitsenud maailma tähelepanu alates selle algusest 24. veebruaril 2022. Nii lääneriikide valitsused kui ka ajakirjanikud pakkusid sõja arenedes pidevalt teavet ja värskendusi, dokumenteerides iga sõjakuriteo, sõjalise edu ja kaotuse. Liidrid hoidsid elus vankumatut toetust Kiievi võitlusele oma vabaduse eest.
See kõik muutus 7. oktoobril, kui Hamas alustas jõhkrat rünnakut Iisraeli vastu. Maailma fookus lülitus hetkega sõjale, mis muutub iga päevaga hullemaks, sest tuhandeid hukkub, ilma et lõppu oleks näha.
„Me saime just nii palju läänemaailma tähelepanu, et Venemaad [saab lüüa]… ja järsku see konflikt ilmneb,” ütles Houndi-nimeline sõjaväemeedik USA väljaandele Daily Beast saadetud häälsõnumites ohates. „Me vajame rohkem varusid, vajame rohkem relvi.”
Ukraina sõdurid ütlesid väljaandele Daily Beast, et Ameerika fookuse nihkumine mujale tähendab, et nende lahing president Vladimir Putini sissetungi tõrjumiseks läheb käest ära ja Venemaal lastakse teha suuri edusamme.
Hound on teeninud Ukraina sõjaväes konflikti algusest peale ja ta on näinud sõja halvimaid külgi, kui ta sõidab päästeautodega rindejoonele ja tagasi, hooldades haavatud sõdureid ja korjates kokku surnuid. Enne sõda ajaloo erialal töötanud Houndil oli plaan omandada bakalaureusekraad rahvusvahelistes suhetes, kuni Venemaa sissetung ta eesliinile saatis. Kui sõduril on vaba aega, vaatab ta uudiseid, et olla kursis teda ümbritseva kiiresti muutuva maailma ja välismaa asjadega.
Rääkides kuu aega kestnud sõjast Iisraeli ja Hamasi vahel, ütles Hound: „See olukord teeb meid, Ukraina sõjaväelasi väga närviliseks, kuna meil võib tekkida varustuse nappus. Oleme endiselt sõltuvad, me ei suuda toota piisavalt relvasüsteemide laskemoona nii suure sõja jaoks, mis meil praegu on. Kõik muud konfliktid, mis toovad kaasa lisa- ja rahalise abi, eriti Ameerika raha, on oht meie status quole.”
Ukraina sõjavägi on pärast sõja algust saanud USA-lt üle 46 miljardi dollari, sealhulgas üle 25 miljardi dollari relvastuse eest. Ühendkuningriik on andnud Ukrainale 5,5 miljardit dollarit ja Saksamaa on nõustunud varustama sõjaväge kuni 2027. aastani 19 miljardi dollariga, mis on osa Euroopa Liidu riikide 52 miljardi dollari suurusest lubadusest. Kuigi Bideni valitsuse ja teiste Lääne juhtide prioriteet on olnud Ukraina toetamine, on neil nüüd ees ootamas kiiresti laienev sõda. USA andis Iisraelile sel aastal sõjalist abi 3,8 miljardit dollarit ja nüüd on Biden teinud ettepaneku saata riiki täiendavalt 14 miljardit dollarit, mis on osa kavandatavast 100 miljardist dollarist, mis on abi Iisraeli, Ukrainasse, Gaza sektorisse ja mujale.
Vaatamata Ukrainale antava abi kavandatavale suurendamisele on Lähis-Idas uue ulatusliku sõja võimalus, kus USA ja teised lääneriigid peavad oma prioriteete jagama kahe suuremahulise sõja vahel maakera kahes erinevas piirkonnas, tekitanud sõdurites küsimusi, mis edasi saab.
Kui küsiti tema suurima mure kohta, kirjutas sõdur nimega Spenser sõnumirakenduses: „Ilma USA ja teiste toetuseta oleme sunnitud taganema, kui vaenlase väed liiguvad edasi kõigil rinnetel. Meil on partnerid ja me saame neilt abi, kuid seda on palju vähem, muidu jõuab sõda Lvivi.”
Sõdur nimega Alex, kes on pärast Zaporižja suunal šrapnelliga haavata saamist meditsiinipuhkusel ütles telefonikõnes: „Ma vaatan tõele näkku: me sõltume Lääne toetusest, eriti sellisest suurest mängijast nagu USA See tähendab, et neil on vaja hajutada oma tähelepanu ja hajutada oma ressursse, mida nad suudavad pakkuda, see on raske aeg.”
„Me ootame, et Venemaa üritab seda ära kasutada, lootes, et nad võivad korraldada massilisi rünnakuid või midagi muud, lootes, et maailm pöörab tema tähelepanu hetkel Ukrainalt ära. Sõdurina tegin aga juba valiku – kas võidame või suren üritades. Ükskõik, mida tulevik toob, paneme sellele vaatamata vastu,” lisas ta.
Hirmu, et Ukraina võib Lähis-Ida konflikti eskaleerudes vähem tarneid saada süvendab muret sõjaväsimuse pärast, mis võib tekkida välismaal, sealhulgas Ida- ja Kesk-Euroopas. Slovakkiat, mis kunagi oli Kiievi suur toetaja, juhib nüüd rahvuslane Robert Fico, kes on väitnud, et tema valitsus ei tarni Ukrainale „mitte ühtki padrunit”. Ungari peaminister Viktor Orban üritab aktiivselt Euroopa Liidu toetust Ukrainale rööpast välja lüüa ning Poola peatas hiljuti kõik relvatarned Ukrainale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski anus hiljuti NATO parlamentaarset assambleed, et ta ei annaks alla. Zelenski on ka väitnud, et „Venemaa on huvitatud sõja käivitamisest Lähis-Idas, et uus valu ja kannatuste allikas võiks õõnestada maailma ühtsust, suurendada lahkarvamusi ja vastuolusid ning seeläbi aidata Venemaal hävitada vabadus Euroopas”. Hound nõustub: „Vaid kaks päeva pärast Iisraeli konflikti algust 7. oktoobril alustas Venemaa järjekordset pealetungi Ukraina territooriumil, nii et nad üritavad oma operatsioone varjata ja püüavad panna asjad toimima nii, nagu see neile sobivam oleks. praegu oleme väga närvis.”
Kui Ukraina peaks saama ülemaailmselt vähem toetust, tähendaks see, et Venemaa võib teha kiireid edusamme, mille tulemusena on terved piirkonnad tema kontrolli all. Ja vähem ressursse relvade nagu rakettide, raketiheitjate, õhutõrjesüsteemide ja laskemoona ostmiseks eesliinil, kriitiliselt vajaminevad meditsiinitarbed välihaiglate jaoks, haavatud sõdurite voodid, esmaabikomplektid ja sterilisaatorid. See võib tähendada ka talvekuudel sõdurite kaitseks kasutatavate talvejopede, küttekehade ja muude vahendite pakkumise vähenemist, kuna Venemaa on juba viimastel nädalatel oma rünnakuid hoogustanud, olles suunatud idapoolsetele linnadele Avdijivkale ja Kupjanskile, millest on saanud sõja kaks peamist tulipunkti. Eriti Avdijivka lahinguid on võrreldud Bahmuti lahingutega selle aasta alguses, kus Venemaad on süüdistatud „lihalainete” kasutamises, mis on Venemaa taktika oma sõdurite surma saatmises piirkonna kontrolli all hoidmiseks.
Kuid veel üks Ukraina sõjaväe ees seisev takistus on sõdurite mõtetes, näiteks ühel, kes soovis, et talle viidataks hüüdnimega „baarmen” – et eelseisvate USA presidendivalimiste puhul võib sõjalise abi andmine täielikult seiskuda. Baarmen suhtub ettevaatlikult sellesse, mida tähendavad 2024. aasta valimistulemused tema ja tema jalaväekaaslaste jaoks, kui endine president Donald Trump õnnestub tagasi valida. Sõdur ütles: „Kui see juhtub, on see tõenäoliselt väga halb, kuid ma loodan, et ameeriklased ei vali Trumpi uuesti.”
Trump on juba väitnud, et ei kohustu toetama Ukrainat tema võitluses Venemaa vastu, väites CNN-i saates: „Ma tahan, et kõik lõpetaksid suremise” ja et sõda saaks „lahendatud”, nii et see lõpetaks ohvrite toomise. Kui endine president võidab, usub baarmen, et see suurendab toetuse vähenemist, mis tähendab: „See oleks palju raskem, me kaotame territooriume ja asi on pigem toetuse näitamises. See tähendab palju. Kui maailm Ukrainat üldse ei toeta, oleks palju hullem. Mitte ainult relvad, vaid ka toetuse näitamine.”
„See on kõik see kombinatsioon. Asi on selles, et see väsitab. See on nagu rutiin, et maailm keskendub olukorrale. Et mõista, et abi peaks tulema. See peaks olema mingil tasemel kindel, sest Venemaa on suur riik. Ma saan aru, kuidas see tähelepanuga toimib, ja need inimesed maailmas hakkavad sõjast tüdima. Ja siit algab uus sõda. Ma saan sellest aru,” ütles baarmen.
Kui baarmen parasjagu ei võitle, püüab ta hoida tähelepanbu Ukraina sõjal, postitades sotsiaalmeediasse lugusid. Kuid ta ütles: „Ma näen, et mu sõbrad välismaal vaatavad seda vähem kui varem, nii et parim, mida saame teha, on jätkata [uudiste edastamist], see on kõik.”
