Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš maalib sotsiaalmeedias avaldatud värskes postituses sünge pildi riigi tuleviku kohta. Tema sõnul on kaotus ilmne.
Arestovõtš edastas sotsiaalmeedias järgmise teksti:
KAKS-KOLM SÕDA.
Esimene sõda kestis 24.02.22-02.04.22.
Ukraina võitis selle sõja puhtalt.
See oli ühtsussõda, enneolematu tõus, enneolematu valgus, mis hämmastas kogu maailma – ja hävitas vaenlase plaanid nullini.
Teine sõda algas 02.04.22 ja lõppes 01.11.23 (Zalužnõi artikkel).
Me viisime selle sõja viigini.
Võidulootusi oli palju, kuid see jäi viiki.
Sellise seadusetuse, korruptsiooni, amoraalsuse ja täieliku mõttelageduse tasemega riik ei suuda sõda võita.
Võidu puudumise peamine põhjus on see, et me ei tea, millist võidu eesmärki me taotleme.
Võitsime – mis edasi?
Millist riiki me ehitame? Milleks? Mille jaoks?
Teooria on praktikaga hämmastavas vastuolus.
Neile küsimustele on palju vastuseid, mis tähendab, et pole ühtegi, mida kõik või isegi enamus aktsepteeriks.
Mis selles kontekstis on võrdne vastuse puudumisega.
23.11.01 algas kolmas sõda.
Selle me kaotame.
„Sest lollide kuningriik tapab nad ja lollide hoolimatus hävitab nad.”
Esimeses sõjas õnnetult läbi kukkunud Vene Föderatsioon võttis kasutusele palavikulised (ja põhimõttelised) meetmed – arendas sõjatööstuslikku kompleksi, hiilis mööda sanktsioonidest, muutis välispoliitilist konteksti (tuues lauale Hiina) ja viis teise viigini.
Kolmanda on ta otsustanud võita.
Jätkasime varastamist.
Peale selle tegime veel ühe, palju kohutavama asja.
Seistes silmitsi kurjusega ei panustanud me mitte valgusele (nagu esimeses sõjas), vaid omaenda kurjusele: laibad tähtedega ja koputamine naabrite peale, sest nad ei ole riigitruud.
See uputab meid.
Ma ei näe Ukraina jaoks 2024. aastal ühtegi positiivset stsenaariumi.
Stsenaarium 1:
Hiina, Venemaa ja USA peavad läbirääkimisi relvarahu üle.
Stagnatsioon, vaherahu väikesed rikkumised, armee joob ja tulistab end surnuks, rahvas on masenduses, kümned tuhanded pettunud inimesed naasevad rindele Hetmani ja Farioni ajal, miitingud, Vradijivkad, valimised, mis ei muuda midagi – ja veelgi suurem masendus.
Stsenaarium 2. Sõda jätkub, Lääne abi tuleb läbi pragude, venelased mobiliseeruvad, järjekordne Avdijivka, oleme vihas, hambad kirisevad, vaht ja hullus, otsime süüdlasi.
Stsenaarium 3. Korraga annavad nad meile palju relvi ja me hõivame Tokmaki.
Pärast seda järgnevad endiselt variant 1 ja 2.
Piirkonnad hakkavad oma lojaalsust kaotama – ma ei suuda ette kujutada, et Odessa annaks Keskusele Vorontsovi monumendi eemaldamise andeks.
Lääs pöördub ära – maapiirkondade vaesust, korruptsiooni ja vabaduste piiramist ei maksa keegi kinni.
Algavad läbirääkimised – viimase katsena olukorda päästa venelased protestivad ja dikteerivad ning neid tuleb ümber veenda, Lääs surub avalikult peale Minsk-3.
Võite nüüd unustada NATO ja isegi julgeolekugarantiid – ja kõik, kes väidavad vastupidist, valetavad.
Ukraina on muutumas tohutuks halliks tsooniks, naastes sisuliselt oma sõjaeelsesse olekusse – suutmatuse tõttu iseendaga toime tulla.
Majandus kahaneb, inimesed on raevukad ja masenduses, targad, agarad ja andekad põgenevad, tänavatel on prügi- ja märatsemispatrullid.
Ukraina hakkab iseendasse kokku kukkuma.
2024 – on Ukrainale viimase hoiatuse aasta.
„Õelatel ei ole rahu, ütleb Issand.” (Js 48, 22)
Edasi on jälle kolm stsenaariumi:
Stsenaarium 4: Vene Föderatsioon, olles korralikult valmistunud, alustab teist raundi (võib-olla peitudes Taiwani taha) ja edasi – nii nagu Jumal juhatab.
Aga võib ka kaugemale minna, kui nii jätkame.
Stsenaarium 5: oma nööri otsa jõudnud Ukraina tuleb mõistusele, lõpetab taludiktatuuri stsenaariumi (1918. aasta stsenaarium), pöördub järsult õiguste ja vabaduste avardumise teele ning tugineb kurjuse asemel talentidele, emotsioonide asemel mõistusele.
Stsenaarium 6: Lääs tuleb mõistusele, hindab väljavaateid Ukraina neelamiseks Venemaa poolt, hakkab osutama mitte kapillaar-, vaid reaalset abi ja algab neljas sõda – rahvusvaheliste brigaadidega F-16-ga, igat tüüpi pikamaarakettidega, tankidega – ešelonidega ja – Ukraina võimude range käsitsijuhtimisega, olgu need millised tahes.
Kuid 2024 on hirmutav.
Meie viimane hoiatus.
Need, kes sünnitasid muda, upuvad mudasse.
Lõppu on Arestovõtš lisanud pildi, kus on sõnad: Enne kaklust ütle, et oled poksija, kui saad tappa, siis ütle, et endine.
