Taas on sügis ja seetõttu möllab ka koroonaviirus Soomes senisest tugevamini. Aastalõpu gripihooaeg on võtnud juba korraliku pöörde aastavahetuse haigestumiste kõrgpunkti suunas, mis väljendub ka koroonasse haigestumiste sagenemises.

Näiteks teatas agentuur STT esmaspäeval, et koroonaviiruse põhjustatud hingamisteede haigused on Soomes selgelt sagenenud, eriti oktoobris.

STT teatas, et Helsingi ja Uusimaa (HUS) ravipiirkonnas neljakordistus oktoobriga haiglaravi vajavate koroonahaigete arv.

Terviseameti peaarst Tuija Leino ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et koguni 75 protsenti eelmisel nädalal registreeritud koroonaga nakatumistest leiti üle 70-aastastel soomlastel.

Haiglaravil on üldiselt eakad inimesed, mis on tingitud üldise olukorra halvenemisest. Kokkuvõttes registreeritakse praegu peamiselt ainult eakate nakatumisi. Nooremad inimesed põevad kodus ega käi testi tegemas, nendib Leino.

Terviseameti statistika kohaselt oli Soomes oktoobri keskel 42. nädalal koronaviiruse tõttu haiglaravil üle 330 patsiendi.

Samal nädalal registreeriti terviseameti andmetel üle 1400 koroonasse haigestumise, mida on kuu algusega võrreldes üle kahe korra enam.

Aga kuidas eristada koroonaviiruse põhjustatud haigust teistest hingamisteede haigustest, mis sügise edenedes samuti pead tõstavad?

Ainuüksi sümptomite põhjal on koroonat raske ära tunda, sest koroona peamised haigustunnused on jäänud suures osas samadeks tuttavateks viirushaiguse sümptomiteks kui varem.

Muuhulgas on terviseamet ja HUS oma kodulehel sümptomitena välja toonud palaviku, köha, kurguvalu ja hingamisraskused, nohu ja ninakinnisuse, peavalu, oksendamise, kõhulahtisuse, lihasvalu ja väsimuse. Võimalikud võivad olla ka lõhna- või maitsetundlikkuse häired.

Valitsevad sümptomid ei ole muutunud isegi uute koroona mutatsioonidega. Sügise jooksul on Soomes tohutu kiirusega levinud omikroni variandi uus alamversioon EG.5. Terviseameti erieksperdi Erika Lindhi sõnul pole siiani infot, et koroona haigusprofiil oleks uute variantidega muutunud.

Kõik need (variandid) on oma haiguspildilt väga sarnased. Meie variantide baas on praegu väga ühtlane. Neil on väga väikesed erinevused, tõdeb ekspert.

Lindh peab ainsaks erandiks varianti BA.2.86, kuid seni on seda avastatud vaid umbes kolmel protsendil haigusjuhtudest.

HUS-i Jorvi kopsuosakonna arsti Susanna Tuomineni sõnul on palavik eriti iseloomulik tunnus oktoobrikuu jooksul haiglasse sattunud patsientidel.

Palavik on kindlasti kõige sagedasem sümptom, mis siia voodipalatisse toob. Enamik haigestunutest on eakad, kelle üldine tervislik seisund on palavikust nõrgenenud, märgib ta.

Tuomineni sõnul on koroona tõstnud patsientidel palaviku kergesti kuni 39 kraadini.

Esile on tõstetud ka teisi sümptomeid, näiteks kurguvalu, köha ja muud viirushaiguste peamised tunnused. Tuominen tunnistab ka, et koroona eristamine muudest haigustest on ilma testimiseta keeruline.

Näiteks grippi ja RS-viirust pole veel eriti avastatud, kuid aastavahetusel on oodata nende uuesti esilekerkimist. „Muidugi liigub praegu palju teisi viiruseid,” nendib Tuominen.

Tuomineni tähelepanekute järgi ei paista praegune koroona patsientidele varasemast tõsisemaid sümptomeid tekitavat.

Jorvi haigla kopsuosakond on oktoobri jooksul märganud üht erakordset sümptomit. Osakonda on toodud mõned koroonaviiruse põhjustatud kopsupõletikuga patsiendid. Tuomineni sõnul pole nad midagi sarnast ammu näinud.

Neid pole olnud palju, on üksikuid juhtumeid, märgib Tuominen. Tema sõnul on kopsupõletikuga haiged olnud üle 80 aasta vanad, saanud koroonavastase vaktsiini ja põdenud kroonilisi haigusi.

Juhtumeid on olnud nii vähe, et ei pruugi veel muretseda. Aga praegu on selgelt vaja jälgida, kas neid tuleb juurde, lisab Tuominen.

Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkonna teenindusjuht Roope Leppänen ütleb, et koroona on praegu näha „päris tugeva” kasvuna tervishoiuasutustes.

Leppäneni sõnul tuuakse palavik sümptomina esile patsientidel, kes satuvad koroona tõttu arsti juurde. Palavik on nüüd selgelt välja paistev sümptom. See halvendab eakate üldist olukorda mitmel viisil ning põhjustab muu hulgas väsimust ja kukkumisi.

Erinevalt näiteks koroona algusaegadest pole sügisestel koroonahaigetel Leppäneni sõnul raskeid hingamisteede haiguse sümptomeid täheldatud.

Üldiselt on patsiendid olnud eakad, kelle peamiseks sümptomiks on kõrge palavik, sõnab ta.

Teenindusjuht rõhutab, et aasta lõpus jagatav koroonavaktsiini kordusdoos on nüüd kriitilise tähtsusega, et seda saaks vähemalt kõige suuremas ohus olevad riskirühmad.

Terviseamet soovitab üle 65-aastaseid ja koroona riskirühma soomlasi vaktsineerida sügis-talviste koroonavaktsiini kordusdoosidega. Paljudes heaolupiirkondades on aga tõhustusdoosid veel saabumata.

Panen hoolekandepiirkondadele ja teistele operaatoritele südamele, et nad korraldaksid kiiresti vaktsineerimised ja inimesed neid taotlema, rõhutab Leppänen.

Leppäneni hinnangul on koroonasse haigestumise piiramine kordusvaktsineerimisega oluline ka kogu elanikkonna seisukohalt, kuna kasvav haigestumiste hulk suurendab palatite ja kiirabi ülekoormuse ohtu.

Koroona on nüüd üldises raviahelas selgelt nähtav. Kui see kasvutempo jätkub, on haiglate koormus tõsine murekoht, lisab ta.

Leppänen rõhutab, et raviasutustes tuleks nüüd vältida tarbetuid külastusi, sest koroonaviirust on liikvel nii palju. Küll aga annab ta eakatele selged juhised, mille puhul tuleks taotleda haiglaravi.

Kui teil on pikaajaline kõrge palavik, millega kaasneb selge üldise seisundi halvenemine, näiteks kukkumine või hingamisteede haiguse sümptomid. Nende puhul peaks ravile pöörduma vähemalt eakad inimesed.