Lääne diplomaadid ütlesid, et Ukraina püüdlus korraldada kõrgetasemeline tippkohtumine, mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist toetust võitlusele Venemaaga, on kaotamas jõudu, ja on Lähis-Idas kasvavate pingete ohver.
Kümned riigid – sealhulgas India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia ja teised Ukraina ja Venemaa vahelise sõja suhtes erapooletud suurriigid – on kuude jooksul püüdnud määratleda põhiprintsiipe, nagu riikide territoriaalne terviklikkus, mis võiksid olla rahukõneluste aluseks, vahendab Wall Street Journal.
Kuid Iisraeli konflikt Hamasiga Gazas on tekitanud uusi lõhesid USA, teiste lääneriikide ning mõnede juhtivate Araabia ja arengumaade suurriikide vahel, mida Ukraina lootis enda poolele saada.
Pärast sel aastal Taanis, Saudi Araabias ja Maltal toimunud kogunemisi lootsid Ukraina ja Euroopa ametnikud juhtide tippkohtumise kokku kutsuda enne aasta lõppu. See tundub praegu ebatõenäoline, ütlesid diplomaadid.
Lähis-Ida kriis on tõmmanud ära tähelepanu Ukrainalt, võttes kasutusele piiratud ulatuse, mis on saadaval poliitikakujundajatele, kes on nüüd keskendunud mitmetele muudele väljakutsetele nagu Hamasi pantvangide vabastamine, abi saamine Gaza tsiviilelanikele ja konflikti eskaleerumise ärahoidmine.
Ukraina ja selle toetajad lootsid kaasata neutraalseid jõude, sealhulgas Saudi Araabiat, Indoneesiat ja potentsiaalselt Hiinat, et toetada riikide suveräänsuse ja poliitilise sõltumatuse põhimõtteid ning vältida konfliktide lahendamisel jõudu.
Venemaa on protsessist välja jäetud. Moskva on öelnud, et on rahuläbirääkimisteks avatud, kui need põhinevad sellel, et Ukraina loovutab territooriumi, mille Kreml väidab end olevat annekteerinud. Kiiev nõuab, et Venemaa peab Ukraina territooriumilt lahkuma.
Suvel sai Ukraina kõnelustele hoo sisse. Augustis Saudi Araabias Jeddas toimunud kohtumisel kohtus üle 40 riigi ja organisatsiooni kõrgete ametnike tasandi kõnelusteks, sealhulgas Hiina, kes saatis oma rahusaadiku, ja USA, kelle riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan osales.
Ukraina ja Saudi Araabia asutasid sõja rahvusvahelist mõju käsitlevaid töörühmi ning Ukraina kõrged ametnikud eesotsas Ukraina presidendi kantselei juhi Andri Jermakiga alustasid regulaarseid rahuteemalisi kohtumisi Kiievi suursaadikutega.
Kõnelused „suurendavad survet Venemaale mõista, et ta on läinud valele teele ja et ta peab oma väed välja viima ja rahu võimalikuks tegema”, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz pärast Jedda kohtumist Saksa meediale antud intervjuus.
Juba enne sõja puhkemist Iisraeli ja Hamasi vahel hakkas hoog kaduma. Kolme Kiievis asuva diplomaadi sõnul ei osalenud Hiina suursaadik Kiievis pärast Jedda’sse ilmumist Jermaki juhitud iganädalastel kohtumistel.
Ukrainal oli raske leida suurt neutraalset riiki kõneluste korraldamiseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi septembris ÜRO Peaassambleel lobitööd Lõuna-Aafrika presidendi Cyril Ramaphosa suhtes, et ta oleks vedajaks.
Lõuna-Aafrika ametnikud ütlesid hiljem, et see oli logistiliselt võimatu. Nädalapäevad varem võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik BRICS-i tippkohtumist, millest võtsid osa Hiina president Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Iraani president Ebrahim Raisi.
Alates 7. oktoobrist, mil Hamasi rünnakutes hukkus Iisraelis rohkem kui 1400 inimest, on ülemaailmsed pinged teravnenud, kuna Iisrael vastas sõjalise pealetungiga, mis on tapnud tuhandeid palestiinlasi.
USA ja enamiku Euroopa riikide positsioon, mis rõhutab Iisraeli õigust end kaitsta ja Hamasile vastu astuda, hoolimata Gazas hukkunute arvu kasvust, on tekitanud vastuolusid paljude riikidega, keda Ukraina algatus pidi meelitama.
Sel nädalal tõmbas Lõuna-Aafrika oma diplomaadid Iisraelist välja. Araabia riigid, sealhulgas Saudi Araabia on kritiseerinud Iisraeli sõjategevust, nagu ka Ladina-Ameerika liidrid, sealhulgas Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva.
Hiina ja Venemaa on kritiseerinud Iisraeli ja esitanud süüdistuse, et Läänes on topeltstandardid, nõudes rahvusvaheliste põhimõtete rakendamist Ukraina suhtes, kuid mitte nende väitel Iisraeli suhtes.
„Lääne diplomaadid ÜRO-s ütlevad, et neil on lähikuudel raskusi, et saada Ukrainale arengumaadelt toetust,” ütles ÜRO konfliktilahenduse organisatsiooni Crisis Group direktor Richard Gowan. „Venemaa räägib USA topeltstandarditest. Moskva näeb seda hetkena, mil Washingtoni vastu saab pöörata.”
Oktoobri lõpus Maltal toimunud kohtumisel ütlesid kõnelustega seotud inimesed, et konverentsi varjutavad lahingud Lähis-Idas. Samal ajal kui kohale tuli üle 60 riigi ja organisatsiooni, jättis Hiina kohtumise vahele.
Diplomaadid ütlesid, et mitmed teised riigid, sealhulgas Saudi Araabia ja Katar saatsid madalama astme ametnikke. Kohtumisele jättis tulemata Brasiilia rahusaadik, endine välisminister Celso Amorim, kes kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Moskvas ja Zelenskiga Kiievis, et arutada rahupüüdlusi.
Rahukõnelused ametnike tasandil tõenäoliselt jätkuvad. Euroopa diplomaadid väidavad, et kõnelused on kasulikud Kiievi diplomaatiliste sidemete loomisel ja tasakaalustades diplomaatilisi algatusi teistelt, näiteks Hiinalt, kes on vähem pühendunud Ukraina asjale.
