Täbar lugu: ukrainlaste võitlusind on kustumas, nad pole enam nõus surema Krimmi ja Donbassi eest

Kuulujutud pingetest riigi juhtkonnas, kurnatus pärast kaheaastast võitlust ja pettumus liitlastes pärsivad Kiievis meeleolu.

Kiievis valitseb praegu sünge meeleolu ja mitte ainult pimedate õhtute ja Ida-Euroopa novembrikuise külma ilma tõttu. Mitmed sisemised ja välised tegurid on koos loonud võib-olla kõige negatiivsema meeleolu Ukraina kiire ja otsustava võidu väljavaadete kohta Venemaa üle alates täismahulise sissetungi esimestest nädalatest, vahendab Guardian.

„Eelmise aasta lõpus ja selle alguses oli selline eufooria. Nüüd näeme teist äärmust, mõõna, ja ma arvan, et näeme veel mõnda aega tõuse ja mõõnasid,” ütles Bartosz Cichocki, kes lõpetas eelmisel kuul neli aastat kestnud töö Poola suursaadikuna Kiievis.

Suvise kauaoodatud vastupealetungi on nurjanud läbimatud Venemaa miiniväljad ja kindlustused. Käivad kuuldused pingetest Volodõmõr Zelenski meeskonnas ning lõhest presidendi ja vägede ülemjuhataja vahel, mis tugevnesid pühapäeva hilisõhtul, kui Zelenski vallandas Ukraina sõjaväe meditsiinijõudude juhi ja nõudis armees operatiivseid muudatusi.

Kaheaastase võitluse kurnatus, jätkuv inimohvrite arv rindel ja frustratsioon aeglase tempo pärast, millega Lääne partnerid jätkavad relvade tarnimist, on ühinenud nii, et esimest korda pärast sõja algust on mõned hääled vaikselt hakanud mõtisklema relvarahu läbirääkimiste võimaluse üle, samas kui nendega nõustumine oleks riskantne ja tooks kasu Venemaale.

Siis on Lähis-Idas lahti rulluv õudus, mis on Ukrainalt tähelepanu ära viinud ja laskemoona tarneid pidurdanud. Samuti on lääneriikide pealinnades üha süvenev „Ukraina väsimus” ja ähvardav väljavaade USA-s Donald Trumpi teisest ​​ametiajast, mis võib lõpetada Kiievi suurima liitlase toetuse.

Tänase esmaspäeva, 20. novembri hommikul saabus USA kaitseminister Lloyd Austin Kiievisse etteteatamata visiidile, mille eesmärk oli osaliselt kinnitada Ukraina juhtidele Washingtoni jätkuvat toetust, kuid Ukraina uuendatud rahastamisplaanid on vabariiklaste vastuseisu tõttu raskesti saavutatavad parlamendis Kongressis ja kardetakse, et see läheb ainult raskemaks, kui järgmise aasta valimised lähenevad.

On ka paar helgemat kohta. Lahinguväljal tulid uudised Ukraina vägede jõudmisest positsioonidele Dnipro jõe idakaldal Hersoni oblasti lõunaosas, mis võib avada tee Krimmi poole liikumiseks, aga ka Ukraina edu Venemaa Musta mere laevastiku sihtimisel. Diplomaatiliselt tõi tõi rõõmu EL-i teade, et ta kavatseb alustada Ukrainaga liitumisläbirääkimisi.

Kuid kuna ukrainlased valmistuvad järjekordseks talveks potentsiaalsete Venemaa rünnakutega kriitilise infrastruktuuri vastu ning Ukraina linnade vastu suunatud rakettide ja droonide jätkuva öise terroriga, on hakanud hääbuma kuue kuu tagune optimism, et Venemaa lüüasaamine ning Donbassi ja Krimmi tagasivõtmine on kohe käeulatuses.

„See ei ole võit, millest me unistasime ja see võtab palju kauem aega, kui me arvasime,” ütles endine taristuminister Volodõmõr Omeljan, kes astus sõja esimesel päeval territoriaalkaitsevägedesse ja on kapten Ukraina sõjaväes.

Enamik inimesi mõistab, et seni, kuni Vladimir Putin on Kremlis, ei ole tõenäoliselt püsivat rahu ja Venemaa kasutaks lahingupausi ümberrelvastumiseks. Uuringud näitavad, et enamik ukrainlasi on Venemaaga läbirääkimiste vastu, eriti kui need hõlmaksid kaotatud territooriumi tunnistamist.

Samal ajal on konflikti algusest saadik rindel olnud inimeste kurnatus, raskused uute võitlejate mobiliseerimisel ja selle suve vasturünnaku ebaõnnestumine territooriumi tagasivõtmisel toonud kaasa mõned ettevaatlikud hääled, mis viitavad sellele, et paus on vajalik.

„Valik on väga lihtne. Kui oleme valmis ohverdama Krimmi vallutamiseks ja Donbassi vabastamiseks veel 300 000 või 500 000 Ukraina sõdurit ning kui saame Läänest õige arvu tanke ja F-16-sid, saame seda teha,” ütles Omeljan. „Kuid ma ei näe, et veel 500 000 inimest oleks valmis surema ja ma ei näe Lääne valmisolekut saata sellist tüüpi ja koguses relvi, mida me vajame.”

Teine võimalus oleks Omeljani väitel relvarahu, et teha suuri reforme, saada NATO ja EL-i liikmeks, siis kukub Venemaa kokku ja hiljem võetakse tagasi Krimm ja Donbass.

See võib aga olla soovmõtlemine ja president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et kõik läbirääkimised on ainult Venemaa kasuks, arvestades, et Kremli lõppeesmärgiks sõjas jääb Ukraina täielik alistamine.

Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak möönis, et see oli sõja raske etapp, kuid ütles, et see etapp „nõuab jätkamiseks tugevaimat ja raskeimat keskendumist”.

„Olgem selged, tõelisteks läbirääkimisteks pole võimalust. Kõik see oleks sõjategevuse paus. Venemaa kasutaks seda oma armee oluliseks täiustamiseks, uue mobilisatsiooni läbiviimiseks ja seejärel sõja taaskäivitamiseks, millel on veelgi traagilisemad tagajärjed Ukrainale,” ütles ta Kiievis presidendi büroos antud intervjuus.

Ometi viitas presidendi peatselt ilmuva eluloo kirjutanud ja tema meeskonnale tavatult lähedalt pääsenud ajakirjaniku Simon Shusteri intervjuu Zelenskiga, et isegi Zelenski siseringis on inimesi, kes kahtlevad tema messialikus usus Ukraina võitu.

Shuster tsiteeris pettunud Zelenski nõunikku, kes ütles, et presidendil on lahinguväljal võidu väljavaatest pettekujutelm. „Meil on valikuvõimalused otsas. Me ei võida. Aga proovige talle seda öelda,” ütles nõunik.

Hamasi rünnakud Iisraeli vastu ja Iisraeli rünnak Gazale on osutunud Ukraina jaoks kolmel viisil keeruliseks. Esiteks on sõda Lähis-Idas tähendanud, et võib-olla esimest korda alates 2022. aasta veebruarist pole Ukraina olnud enamuse Lääne juhtide peamine välispoliitiline teema pikema aja jooksul.

Teiseks on see Zelenski sõnul tähendanud laskemoona tarnete vähenemist Ukrainale, mis on Ukraina sõjaväe jaoks niigi üliolulist probleemi teravdanud.

Lõpuks mängib Zelenski kahjuks ühinemine Ameerika karmi Iisraeli-meelse seisukohaga Gaza konfliktis. Ta on kirjeldanud Hamasi ja Venemaad kui „sama kurja”. See on õõnestanud Ukraina survet laiendada liite Lähis-Idas ja mujal väljaspool Läänt, mis oli hiljuti ametisse nimetatud kaitseministri Rustem Umerovi põhiülesanne.

Podoljak tunnistas, et suhted paljude mittelääneriikidega on olnud „külmad”. „See on raskendanud laiema koalitsiooni loomist Ukraina võitluses Venemaa vastu,” ütles ta.

Kuna USA presidendivalimisteni on jäänud vaid aasta, on paljudele Kiievis murettekitav väljavaade Donald Trumpi võimalik naasmine, kes sageli väidab, et suudab sõja lõpetamiseks kiiresti kokkuleppele jõuda.

Ametnikud väidavad avalikult, et on kindlad, et Valge Maja toetus jätkub, kes iganes seda juhib, kuid eraviisiliselt on mures Trumpi presidendiks saamise pärast. „See tuli päevakorda igal kohtumisel,” ütles endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul, kes töötab Zelenski administratsiooniga sanktsioonide vallas ning kohtus septembris Kiievis presidendi ja teiste võtmeametnikega.

Isegi ilma Trumpi ametisolekuta võivad vabariiklased Bideni valitsuse Ukraina-poliitika nurjata. Kongress ei ole suutnud septembrist saadik vastu võtta uut Ukrainale antavat abi käsitlevat seaduseelnõud, mille vastu on suur osa vabariiklastest, mis tähendab, et sõjalisi saadetisi Kiievisse on vähendatud. Zelenski personaliülem Andri Jermak sõitis eelmisel nädalal Washingtoni, et kohtuda demokraatide ja vabariiklastega, lootuses rõhutada jätkuvate relvatarnete tähtsust.

Esimesel sõja-aastal olid ukrainlased ühendatud Zelenski selja taga, tundes aukartust tema juhtkonna ees otsustavatel esimestel päevadel ja olles ühtsed oma rahvuslikus võitluses Venemaa vastu. Aja möödudes on see suhtumine hakanud murenema.

President on teravalt mures „Churchilli fenomeni” pärast, mis tähendab ühe informeeritud allika sõnul eduka sõjaaja juhi valimiskaotust. Kuna järgmise aasta märtsis toimuvad presidendivalimised, võib Zelenski üritada valimisi korraldada, hankides endale uue mandaadi enne sõja raskemat etappi.

Need vihjed pälvisid tugeva vastuseisu paljudelt kodanikuühiskonna esindajatelt, kes ütlesid, et ei logistilisest ega julgeoleku vaatenurgast ei ole võimalik praegu valimisi korraldada.

„Enamik arenenud demokraatlikke riike nõustub: sõja ajal ei saa valimisi korraldada. Kõigil peaks olema üks prioriteet, kaitsta riiki,” ütles Ukraina MTÜ Opora esimees ja valimisspetsialist Olga Aivazovska.

Zelenski välistas lõpuks valimised järgmisel kevadel, kuid olgu valimised või mitte, kõlavad nüüd hoiatused sõjaaegse ühtsuse kohta. Opositsioonipoliitikud väidavad, et kui sõda on läbi, vaadatakse uuesti läbi küsimused Zelenski ettevalmistuste kohta sissetungi eel. „Musta PR-i” kampaaniad ja kompromat levivad taas Telegrami kanalite kaudu, kust saab uudiseid enamik ukrainlasi.

Zelenski toetusreitingud on endiselt kõrged, kuid samasugused on ka ülemjuhataja Valeri Zalužnõi omad, keda peetakse laialdaselt võimalikuks tulevaseks presidendiks, kuigi ta pole kunagi väljendanud mingeid poliitilisi ambitsioone.

Kui Zalužnõi andis hiljuti intervjuu väljaandele Economist, nimetades lahinguvälja olukorda ummikseisuks, kritiseerisid Zelenski ja tema nõunikud selle termini kasutamist. Podoljak eitas, et kahe mehe vahel on konflikt. „Zelenski on tema otsene ülemus, definitsiooni järgi ei saa olla konflikti,” ütles ta.

Poola endine suursaadik Cichocki ütles, et on selge, et viimastel kuudel on poliitiline võitlus kasvanud. „Poliitika on Ukrainas tagasi,” ütles ta. „Kurjuse vastu võitleva jõu algne ühtsus on nüüd muutunud.”

Kommentaarid
(Külastatud 6,847 korda, 1 külastust täna)