Soome suursaadik Washingtonis Mikko Hautala kirjutas Suomen Kuvalehtis arvamusartikli, milles mõtiskleb idapiiri kindlustamise üle. Hautala hinnangul võiks kindlustamine tugevdada Soome kaitset.
Hautala avab Iltalehtile, mida ta kindlustamise all silmas pidas.
Kindlustus tähendab ennekõike kaitsepositsioonide ettevalmistamist tõenäolistes tegevussuundades. Loomulikult hõlmab see varustust kaitsvaid struktuure, personali kaitsvaid struktuure ja lahingupositsioone.
Hautala sõnul on Ukraina sõda näidanud, et kindlustamine on oluline ka praeguses sõjapidamises. Siiski peab see olema osa tervikust.
Asi pole üheski asjas, mis teeb sind õndsaks, vaid tervikus. Muidugi on tõkked, st mineerimine ja muu kaudtuli.
Hautala sõnul oleks kindlustuse rajamine tark juba rahuajal, sest ehitamine võtab palju aega ja muid ressursse.
Selliste varjupaikade ja positsioonide tegemine võtab tavaliselt mitmeid kuid. Ka Ukrainas on nähtud, et kui sul on aega kuude kaupa kindlustada, siis on sellest väga raske läbi saada. Muidugi on selliste konfliktide puhul sageli see probleem, et kui pole aega, siis pole aega, ütleb Hautala.
Selles mõttes oleks küsimus, kas selliseid asju saab vähemalt mõnes osas ette ära teha, minu meelest vähemalt arutelu väärt, märgib ta.
Kindlustuste läbimine on keeruline, kuid suursaadiku sõnul oleks neil ka heidutav mõju.
See ei provotseeri kedagi. Kindlustus ei saa rünnata kellegi territooriumi. See suurendab turvalisust ja tõstab künnist.
Hautala toob oma tekstis esile ka kommunikatsiooni perspektiivi. Tema sõnul räägib kindlustamine NATO liitlastele Soome püüdlustest idapiirist tulenevaid riske ohjata.
Küll aga ei näe Hautala, et Soomel oleks tegelikku teravat vajadust oma kaitsetahet partneritele näidata.
Jah, Soome kaitsevõimet peetakse väga tugevaks. Ma ei näe, et meil oleks selles osas vajakajäämisi, märgib ta.
Hautala sõnul oleks kindlustuse tähtsus eelkõige kaitseline. Selle kommunikeerimise ehk sõnumi saatmise vajadus ei saa olla kaitseotsuste peamine motiiv, lisab ta.
Hautala viskab oma teksti lõpus välja mõtte, et idapiiri kindlustamisega saaks toetada ka hätta sattunud ehitusvaldkonna ettevõtteid.
Suurte kindlustuste ehitamine võib olla kulukas. Näiteks osalesid rahuajal ehitatud Salpalinja ehitusel kümned tuhanded soomlased. Hautala sõnul on valitsuse ülesanne otsustada, kuidas kindlustuste ehitamist rahastataks.
Ehitustööstuse toetamine ei ole kindlasti põhiküsimus iseenesest, aga kui kindlustada kaitseliselt, siis loomulikult mõjuks see ka ehitustööstust toetavalt. Tahtsin arvamusveerus välja tuua, et ka see vaatenurk on olemas, räägib Hautala.
See on teine küsimus, mis on kõige kuluefektiivsem viis. Loomulikult ei saa sellist kindlustust teha eelkõige mingisuguse toetusmeetmena.
