Soomes oli 1950ndatel aastatel iga kolmas elanik alla 18-aastane, praegu vähem kui iga viies. Välismaa päritolu laste arv on tõusnud enam kui saja tuhandeni, valdav enamus on sündinud Soomes.

Soomes oli 2022. aasta lõpus kokku 1 026 192 alla 18-aastast inimest, mida on 52 538 võrra vähem kui kümme aastat varem.

Veel 1950ndatel aastatel, beebibuumi põlvkondade lapsepõlves oli alla 0–17-aastane rohkem kui üks kolmest elanikust, praegu vähem kui iga viies.

Alla 3-aastaste laste osakaal pole nii drastiliselt vähenenud, kuigi muutus võrreldes 1950ndate aastatega on selge. 1950. aastal oli alla 3-aastaseid 7 protsenti elanikkonnast, 2022. aastal vaid 3 protsenti.

Laste arvu muutusi mõjutavad sündimus, ränne ja rahvastiku vanuseline struktuur. Sündimus on nüüdseks langenud mõõtmisajaloo madalaimale tasemele. Teisest küljest on sündimuse langusel ja sotsiaalsel debatil selle mõjude üle pikk ajalugu (Keski-Petäjä, 2022).

Laste saamine ei ole tänapäeval nii ilmne kui viimastel aastakümnetel. Tänapäeval vaadatakse laste saamist isiklikult ja ka sotsiaalsete teemade valguses. Teisest küljest on lastetus üha tavalisem, mõne jaoks on see isiklik valik, kuid suure osa jaoks on see tahtmatu (Sorsa & Lehtonen, 2023).

Enim on vähenenud eelkooliealiste laste arv. Kui 2022. aasta lõpus oli alla 3-aastaseid lapsi kokku 142 351, siis 2012. aastal oli selles vanuses lapsi veel 181 922.

Peaaegu sama palju on kahanenud 3–6-aastaste arv, kokku 242 630 lapselt 2012. aastal 203 252 lapseni 2022. aastal.

Seevastu välismaa päritolu laste arv kasvab

Kui laste arv üldiselt on vähenenud, siis välismaa päritolu laste arv Soomes on viimastel aastakümnetel suurenenud.

Välisriigi päritolu isikuteks loetakse need, kelle mõlemad vanemad või ainus teadaolev vanem on välismaal sündinud. Kui mõlemad vanemad on sündinud välismaal, on lapse päritolumaa eelkõige bioloogilise ema sünnimaa. Kui andmed on ainult välismaal sündinud isa kohta, on päritoluriigiks isa sünniriik. Kui kummagi vanema sünnimaa kohta andmed puuduvad, saab päritoluriigiks lapse enda sünnimaa.

Kui Soomes sündinud lapse vanema kohta andmed puuduvad ja on järeldatud, et lapsel on välismaa päritolu, jääb päritoluriik teadmata. Välismaalt lapsendatud laste puhul võrdsustatakse lapsendajad bioloogiliste vanematega. Rohkem infot leiab Soome Statistikakeskuse teemalehelt Sisserändajad ja integratsioon.

Eelmise, 2022. aasta lõpu seisuga oli Soome elanikkonnas kokku 112 097 välismaa päritolu last. Eelneva aastaga võrreldes kasvas see arv ligikaudu 7000 lapse võrra.

Samas on välismaa päritolu laste osakaal kogu lasterühmas suhteliselt väike. 2022. aastal oli alla 18-aastastest lastest 89 protsenti sünnilt soomlased ja 11 protsenti välismaa päritolu. Võrreldes eelneva aastaga on välismaa päritolu laste osakaal kasvanud ühe protsendipunkti võrra.

Eelmisel, 2022. aastal olid alla 18-aastaste välismaalt pärit laste levinumad päritoluriigid endine Nõukogude Liit (14% välismaalt pärit lastest), Eesti (10%), Somaalia (9%) ja Iraak (8%).

Kokku oli Ukrainast pärit lapsi 1061 ehk umbes 1 protsent välismaalt pärit lastest. 2022. aastal Soome ajutise kaitse alla tulnud ukraina lapsed aga 2022. aasta rahvaloendusel ei kajastu, sest neil polnud Soomes koduomavalitsust. Infot välismaalt pärit laste taustariikide rühmade kohta leiab Soome Statistikakeskuse Sisserändajate ja integratsiooni teemalehelt.

Levinuim välismaalt pärit laste päritoluriikide rühm oli Euroopa riigid (44%). Igal kolmandal välismaalt pärit lapsel oli päritoluriik Aasias (34%) ja umbes igal viiendal Aafrikas (19%). Muudel kontinentidel olevad päritoluriigid moodustavad välismaalt pärit laste puhul kaks protsenti või vähem.

Suurim alaealiste laste osakaal oli 2022. aastal Põhja-Pohjanmaal ja Kesk-Pohjanmaal, kus alla 18-aastaseid oli rohkem kui iga viies (22%) elanikkonnast. Nendes maakondades on tavalised ka suured perekonnad.

Alaealiste osatähtsus elanikkonnast oli väikseim Lõuna-Savos, 15 protsenti.

Kümne aastaga on lastega perede arv suhteliselt enim vähenenud samuti Lõuna-Savos, aga ka Kymenlaaksos ja Kainuus, kus alla 18-aastaste osakaal oli 2022. aastal riigi keskmisest madalam.

Seevastu välismaalt pärit laste osakaal oli selgelt suurim Uusimaal ja Ahvenamaal: neis maakondades oli 2022. aasta lõpus iga viies laps välismaa päritolu. Uusimaal tõusis osatähtsus võrreldes 2021. aastaga protsendipunkti võrra, Ahvenamaal püsis osakaal muutumatuna.

Ahvenamaal mõjutab välismaalt pärit laste osatähtsust osaliselt Rootsi päritolu: 37 protsendil välismaalt pärit lastest oli päritolumaa Rootsi.

Väikseim välismaalt pärit laste osakaal oli Lõuna-, Põhja- ja Kesk-Pohjanmaa maakondades, kus alaealistest lastest oli välismaalt pärit 3 protsenti. Nendes maakondades on välismaalt pärit inimeste osatähtsus kogu elanikkonnast 3–4 protsenti.

84 protsenti lastest räägib soome keelt

Eelmise, 2022. aasta lõpus rääkis soome keelt 84 protsenti, rootsi keelt 6 protsenti ja saami keelt 0,1 protsenti Soome lastest.

Muid kui kodumaiseid keeli rääkis emakeelena 107 958 last ehk 11 protsenti kõigist lastest. Võõrkeelt kõnelevate laste arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 6839 lapse võrra.

Võõrkeelsete laste levinumad emakeeled on vene, araabia, somaali, eesti ja inglise keel. Võõrkeelsetest lastest oli 15 protsenti venekeelsed, 12 araabiakeelsed, 9 somaalikeelsed, 8 eestikeelsed ja 5 protsenti inglisekeelsed.

Ukraina oli võõrkeelsete laste seas levinuim keel 12. kohal: ukraina keelt kõnelevaid lapsi vanuses 0–17 eluaastat oli 1665 ehk 2 protsenti võõrkeelsetest lastest.