Ehituse ala ametiühingu Rakennusliitto töötajate tööaega jälgiti büroo tembeldusseadme ja mobiilse tembeldamise abil. Mobiilset ajatemplit sai tööandja juhiste järgi kasutada väljaspool kontorit tööülesannete täitmisel, et ei oleks vaja ainult ajatempli pärast töökohale tulla.
Töötajate tööaeg oli paindlik, nii et fikseeritud tööaeg oli 9-15, vahendab Iltalehti.
Lisaks pidid töötajad kandma Outlooki kalendrisse kontorivälised minekud ja ülesanded.
Aasta 2021 jaanuaris vallandas Rakennusliitto üle viie aasta tema teenistuses olnud töötaja. Ametiühingu väitel oli mees sihilikult jätnud tööaja arvestuse tegemata. Samuti oli mees väga harva kogu tööaja kontoris viibinud, ilma et oleks kalendrisse märkinud ühtegi kontorivälist ülesannet.
Mees ei olnud vallandamisega nõus, vaid nõudis kohtus töösuhte alusetu lõpetamise eest oma endiselt tööandjalt 55 750 eurot, mis võrdub 12 kuu töötasuga.
Mees eitas tööandja väiteid. Ta ütles, et mõnikord unustas ta oma kohaloleku märkida. Hiljem parandas ta oma kohalviibimise arvestust. Samuti ei olnud mobiilimärgistus tal alguses nii hästi toiminud, nagu oleks pidanud.
Kohtus tunnistajana üle kuulatud endine kolleeg ütles, et mehe suhtumine oli tööaja arvestuse osas ükskõikne ja ta naeris. Tema sõnul tuli mees tööle viimasena ja lahkus esimesena, tavaliselt kella 14 paiku.
Teine tunnistaja ütles, et tuli tööle tavaliselt kella 7.30-7.45 vahel ja lahkus kell 15.30. Sel ajal ta meest tavaliselt tööl ei näinud.
Kohus luges tõendatuks, et alates 2020. aasta oktoobrist tegi mees tööajamärke peamiselt mobiilis, kuigi töötas enamasti kontoris.
Tunnistajatena üle kuulatud mehe juhendaja ja ametiühingu personalijuhi sõnul polnud mehe tegevusviis tegelikult keelatud. Juhataja sõnul aga ei olnud „see mõistlik”.
Juhendajale jäi arusaamatuks, miks ei võinud kontoris olev töötaja büroo tembeldusseadet juhendi järgi kasutada.
Tunnistajate sõnul olid mehe mobiilikirjed üllatavad ka seetõttu, et need läksid vastuollu teiste töötajate tähelepanekute ja Outlooki kalendri sissekannetega. Ülesannete järgi oli näiteks mehe tööpäev alanud sageli palju enne kella 8.30, kuigi teda sel ajal töökohal ei nähtud.
Mees ise rääkis, et võttis töökõnesid juba enne kontorisse minekut ning registreeris end tööle mobiiliga.
Mehe juhendaja sõnul ei olnud töötajatel kohustust väljaspool tööaega telefonikõnedele vastata ega töökõnesid teha.
Mees rääkis ka, et on palju objektidel käinud. Kohus märkis siiski, et nende käikude kohta ei esitatud muid tõendeid peale mehe üldise kirjelduse.
Kohus pidas tõendatuks, et töötaja eiras tööajast kinnipidamist ja oli mitu korda loata töölt puudunud. Ta oli teinud tööajamärke vastupidiselt tööandja juhistele ning mõnikord isegi unustanud templite ja kalendrikirjete tegemise täielikult.
Kohus leidis, et mehe käitumisega rikuti ja jäeti hooletusse töösuhet sisuliselt mõjutavad kohustused. Asja tervikuna vaadates oli tööandjal vallandamiseks mõjuv põhjus.
Kohus jättis rahuldamata mehe hüvitisnõuded töösuhte alusetu lõpetamise eest. Kohus kohustas meest hüvitama Rakennusliitto õigusabikulud, mis on 19 704 eurot koos intressidega. Mehe enda kohtukulud olid 20 106 eurot.
Mees kaebas kohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis kaebeluba ei andnud. Varasem otsus jääb seega kehtima.
