Koroonaviirus on Soomes taas levima hakanud. Tervishoiuteenused on ülekoormatud, järjekorrad koroonavaktsiinide saamiseks pikad.
Olukord meenutab paari aasta tagust aega. Iltalehti sai kolme asjatundja käest teada, milliseid koroonameetmeid praegu kasutatakse ja milliseid meetmeid võidakse kasutusele võtta. Kas oodata on olukorra leevenemist või nõuab olukord piiranguid ja maskikohustust?
Asjatundjate sõnul on Soomes praegu käimas uus koroonalaine. Sügiskoroona domineeriv variant on omikroni variandi XBB alamvariant EG.5.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhataja Taneli Puumalainen ütleb, et oktoobris ja novembris on nakatumiste arv kasvanud. See nähtub viiruse koguse suurenemisest reovees ja kinnitatud haigusjuhtude arvu suurenemisest.
Nii et saame rääkida koroonalainest, märgib Puumalainen.
Viimastel nädalatel on kasvanud ka haiglaravil viibivate koroonahaigete arv.
Enamik tuvastatud nakatumistest on eakatel, ütleb terviseameti peaarst Tuija Leino. Üldseisundi kehvenemise tõttu külastavad haiglat peamiselt eakad inimesed.
Leino sõnul on tüüpiline, et epideemiaga kaasneb hooajaline kõikumine. Soomes kasvas juhtumite arv viimati käesoleva aasta aprillis ja mais.
1.Koroona on viirus teiste seas
Uus koroonaviirus SARS-CoV-2 eemaldati suvel üldohtlike nakkushaiguste nimekirjast. Alates suvest on koroonat määratletud kui kontrollitud nakkushaigust.
Praegu võideldakse koroonaviirusega sarnaselt teiste viirustega, kuid drastilisi meetmeid praegu ei plaanita.
Oktoobris tõstis näiteks Pirkanmaa hoolekandepiirkond Pirha oma valmisolekurežiimi. Terviseameti peaarsti Leino sõnul võib hoolekandepiirkondade valmisoleku vastav tõus jätkuda näiteks raske gripiepideemia ajal.
Terviseamet ei tõsta kuidagi valmisolekurežiimi. Nakkushaiguste seire on pidevalt aktiivne, ütleb Leino.
Konkreetseid piiranguid, nagu töötajate kaugtööle tagasi määramine, avalike ruumide sulgemine ja ohutusvahede soovitamine, neid praegu ei tule. Leino sõnul on nende puhul tegemist pigem pandeemia-aegsete vahenditega ning pandeemiate vahelisel ajal neid praktiliselt üldse ei kaaluta.
Leino ütleb, et tema ei näe ka olukorda, kus väljaspool pandeemiat koroona või gripi tõttu üldist maskisoovitust kehtestataks. Koroona testimine ei ole samuti sama, mis varem.
Üldine testimine on palju ressursse nõudev meede, mis kokkuvõttes ei anna eriti palju lisaks näiteks hästi rakendatud reovee seirele. See tähendab, et seda ei juhtu, ütleb Leino.
Edaspidi saab välja töötada platvormi, kus igaüks saab enda tehtud kodutesti tulemuse ära märkida. Mõnes Euroopa riigis on see juba nii, seda nimetatakse osalusseireks.
Leino lisab, et ka nakatumiste seire pole sama. Hingamisteede nakkushaiguste puhul, kus nakatumised järgnevad üksteisele väga kiiresti, näiteks omikroni variandi või gripi puhul, ei ole Leino sõnul nakatumiste jälgimisest olulist kasu.
Reisipiirangute juurde tagasi ei minda. Kokkuvõttes on Leino sõnul nende efektiivsus olematu, kui haigus on mõlemal pool piiri enam-vähem ühesugune. 2020. aastal suleti Uusimaa, kuid üldiselt on selle kohta väga vähe uurimuslikke tõendeid.
Eespool kirjeldatud meetodite kaalumise alustamiseks on vaja uut pandeemiat. Lisaks peaks pandeemia olema selline, et just need tegevused oleksid kasulikud, ütleb Leino.
2.Ennetavad meetmed
Koroonalainega on mõned hoolekandepiirkonnad otsustanud oma valmisolekut tõsta. Praktikas tähendab see näiteks teatud funktsioonide tõhustamist või tähtsuse järjekorda seadmist, ütleb Puumalainen.
„Riiklikult ei räägita valmisoleku seisu muutmisest, vaid tegutseme kas tavatingimuste seadusandluse raames või erandlike tingimuste leidmisel saab erandtingimused seadusandluse sisse viia,” räägib Puumalainen.
Individuaalsed tegevused ja hügieenist hoolimine võivad haiguse levikut ära hoida. Puumalaineni sõnul võib näomaski kasutamine olla kasulik näiteks siis, kui haige läheb väljapoole kodu asju ajama.
Raskele haigestumisele tundlikud peaksid kasutama samuti näomaski, näiteks rahvarohketes kohtades, ütleb Puumalainen.
Hoolekandepiirkonnad jätkavad koroonatestide tegemist. Labori poolt läbiviidav test on soovitatav eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele ning raske koroonaviirushaiguse riskigruppi kuuluvatele inimestele.
Need, kes ei kuulu riskirühmadesse, saavad soovi korral teha kodutesti, kuid tuleb meeles pidada, et negatiivne test ei pruugi välistada koroonaviirusega nakatumist. Kui olete haige, on seetõttu oluline võtta meetmeid nakkuste leviku tõkestamiseks, sõnab Puumalainen. Tema sõnul koroonaga nakatumise jälgimist üldreeglina enam ei tehta, sest nakkust esineb elanikkonnas laialdaselt.
Nakkushaiguste seaduse järgselt saavad hoolekandepiirkonnad siiski nakatumisi jälitada, näiteks seoses asutuse-siseste epideemiatega, ütleb Puumalainen.
Tööandja vastutab töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest. Tööandja saab anda juhiseid näiteks kaugtöö kohta, lisab ta.
Koroonaga samal ajal levivad ka teised hingamisteede nakkushaiguste tekitajaid. Selle kõige vastu võitlemisel kehtivad samad põhimõtted: hoolitsege käte- ja köhimishügieeni ning piisava ventilatsiooni eest ning haigestumisel hoidke distantsi ja püsige kodus, ütleb Puumalainen.
Koroonaviirus võib endiselt põhjustada rasket haiguspilti eakatele, riskirühmadesse kuuluvatele ja vaktsineerimata inimestele. Sümptomite ilmnemisel tuleks pigem kodus haige olla, kui tööle, kooli või eakale sugulasele külla minna, selgitab Puumalainen.
Puumalaineni sõnul pole Uusimaa sulgemise moodi piiranguid ega eriolukorra kehtestamist vaja.
3.Kas ühiskond pannakse uuesti lukku?
Kuna suvel otsustas Soome valitsus koroonaviiruse üldohtlike nakkushaiguste nimekirjast välja jätta, on drastilisemaid tegutsemisvahendeid keerulisem kasutada.
Kontrollitavate nakkushaiguste osas on ametiasutuse volitused kitsamad kui üldohtlike nakkushaiguste osas.
Puumalaineni sõnul ei saa näiteks kontrollitava nakkushaiguse põdejat paigutada isolatsiooni ning taudi leviku tõkestamiseks ei saa tellida ruumide sulgemist.
Soomes on nakkushaiguste tõrjumise meetmed seotud üldohtliku nakkushaiguse mõistega.
Nende meetmete rakendamine, mis 2020. aasta kevadel ühiskonnas nakkushaiguste vastu võitlemiseks kasutati, on ühiskonnas väga erandlik, ütleb Ida-Soome ülikooli sotsiaalõiguse ülikooli õppejõud Pauli Rautiainen.
Koroonaviiruse hetkeolukord kajastub haiguse epidemioloogilises hinnangus. Kui olukord näib muutuvat, muudavad võimud hinnangut viirusele.
Antud olukorras tuleks seadusandlikult lähtuda sellest, et tõrjemeetmed on sellise suurusega, nagu need peaksid olema kontrollitud nakkushaiguse puhul, milleks praegu on koroonaviirus, ütleb Rautiainen.
Oleme seadustega ehitanud sellised kaitsemüürid, mille tänu millele me ei võta ilma vajaliku aluseta kasutusele meetmeid, mis piiravad inimese vabadust.
